Rektorite Nõukogu (RN) esimehe ja TalTechi rektori Tiit Landi sõnul mõistavad nii rektorid kui ka Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL), et riik on eelarve- ja majanduskriisis, kuid sellegipoolest on küsitav väga suur kärbe just kõrghariduses ning seda olukorras, kus pikaajalist lahendust kokku lepitud ei ole.

„Kaks aastat tagasi otsustas valitsus vähendada aastatega tekkinud kõrghariduse alarahastatust ning suunata kõrgharidusse nelja aasta vältel lisaraha, igal aastal 15% tegevustoetuse mahust. Sellega võeti eesmärk peatada kõrghariduse kulude osakaalu edasine langus SKP suhtes ehk sisuliselt hakati aastatega tekkinud võlga tasandama,“ sõnas Land.

Landi sõnul on valitsus riigieelarve strateegias väljendanud, et kõrghariduse kavandatud tegevustoetust kärbitakse vaid kaks protsenti. Tegelikkuses on selline tõlgendus silmamoondus.

,,Lisaks kavandatud tegevustoetuse kärpele likvideeritakse enamus ülikoolidele suunatud sihttoetuseid, mis on olnud baasilise rahastuse osad. Räägime siin näiteks  teadusraamatukogude toetustest, regionaalsete kolledžite toetusest, doktoriõppe juhendajate tulemusrahastusest, aga ka tulemusstipendiumitest. Nende kaotamine teeb reaalseks kärpemääraks 15%-sest tegevustoetuse tõusust mitte 2, vaid 7%,” lisas Land.

“Peaksime rääkima ausalt, et 2025. aastal jääb pool kõrghariduse rahastuskriisi lahendusest täitmata ja järgnevatel aastatel veelgi enam. 2023. aastal sai veel viiendik akadeemilistest töötajatest üldhariduskoolide õpetajate miinimummäärast väiksemat palka ja enam kui veerandil oli põhipalk väiksem Eesti keskmisest palgast. Ennekõike just akadeemiliste töötajate palgaprobleemi lahendamiseks oli tegevustoetuse tõus kavandatud ja kahel viimasel aastal ülikoolid palgalõhede vähendamisse ka lisavahendid suunasid,” sõnas Land.

EÜLi juht Katariina Järve rõhutas, et on väga positiivne tõdeda üliõpilaste ning rektorite suurt seisukohtade kattuvust.

„Ennekõike väljendab EÜL nimel pettumust, et riik, kellel oli tegelikult võimalusi kaaluda alternatiivseid eelarve kärpe võimalusi, langetas poliitilise valiku rakendada kärpekääre ebaproportsionaalselt suurelt kõrghariduses,“ lausus Järve.

Järve sõnul viitavad mitmed aspektid tänases olukorras, et poliitilised erakonnad ja riik tervikuna ei saa aru, et ainult tugeva kõrgharidusega on võimalik viia meie majanduse areng järgmisele tasemele.

Ilmsed märgid selles osas on, et enne 2023. aasta tõusu seisis tudengite toetuste tase muutumatuna 10 aastat, sealjuures ka majanduslikult headel aegadel; enam kui kolme aasta jooksul ei ole suudetud edasi liikuda kõrghariduse rahastamise pika plaani kokku leppimisega ning õppetoetuste ja õppelaenude osas lahendust leidmata arutatakse administreerimistasu kehtestamist.

“Viimase muudab eriti küüniliseks see, et üliõpilaste motivatsiooni toetavat tulemusstipendiumit mitte ei vähendatud, vaid see kaotati ilma üliõpilastega konsulteerimata ning me ei tea, mis on riigi plaanid selle osas tulevikus,” lisas Järve.

EÜL on algatanud ka teematilise rahvaalgatuse.

“2013. aastast on Eestis olnud võimalik eestikeelsetel õppekavadel kõrgharidust omandada ilma õppemaksuta. See on andnud kõikidele, kel soov ja oskused, võimaluse omandada akadeemiline kraad, kindlustanud eestlaste kui hariduse usku rahvuse kuvandit,” seisab algatuses.

Rektorite nõukogu ja EÜL leppisid kokku, et kõrghariduse rahastamise kriisi lahendamiseks tihendatakse koostööd antud probleemistikku adresseeritava pika plaani väljatöötamiseks.