Rektor Landi sõnul kipub otsustajatel vahel ununema, miks tuleb tagada kõrghariduse elujõulisus pikaajalise vaatega. “Avalikus diskussioonis on olnud palju juttu näiteks sellest, kas ja kuidas tuleks kõrghariduses taastada omaosalus või kehtestada tudengitele administreerimistasu. Enne detailidesse takerdumist on meil ühiskonnas tarvis kokku leppida, mille jaoks ja missugust kõrgharidust Eesti tulevikus vajab. Kui kõrgharidussüsteemi parendamisega tegeletakse vaid detailide kaudu, külvatakse meie kõrgharidussüsteemi vastu pigem umbusaldust.”

Land lisas, et Eesti noored on vabad otsustama, kas nad tahavad siin õppida ja elada ning sellega meie majandusse ja ühiskonda panustada. “Meie kõrgkoolid konkureerivad täna tudengite pärast maailma parimate ülikoolidega ning ongi hea, kui meie noored käivad ka välismaal õppimas. Eesti riigi edasine areng vajab aga ka seda, et noored tahaksid hiljem Eestisse tagasi tulla,” sõnas Land.

Inseneride, õpetajate ja tervishoiutöötajate põua leevendamiseks ning teadlaste järelkasvu tagamiseks on tarvis, et ka Eestis oleks jätkuvalt võimalik omandada rahvusvaheliselt heal tasemel kõrgharidust. “Kui noored ei näe ega tunne probleemi, siis ei leia me neid tulevikus töötamas nendes valdkondades, kus Eestil kõige rohkem tarvis oleks. Seega on heal tasemel kõrghariduse omandamine Eestis riigi arenguahela üks olulisim lüli.”

Rektorite nõukogu senise esimehe, Tartu Ülikooli rektori professor Toomas Asseri juhtimisel on rektorite nõukogu seisnud laiapõhjalise kokkuleppe saavutamise eest kõrghariduse rahastusvajaku likvideerimiseks 2023.–2026. aastal. Asser sõnas teatepulka üle andes, et viimase kahe aasta jooksul on läbi räägitud kõigi parlamendierakondadega ja valitsuses kokku lepitud plaan rahastuspuudujäägi järk-järguliseks katmiseks.

„Ka mina rõhutan, et vajame juba praegu kõrghariduse pikaajalist rahastuskava. Selle puudumine pärsib kõigil osapooltel tulevikku puudutavate otsuste ja valikute tegemist ning tõstatab taas küsimuse, millistel tingimustel saavad ülikoolid järgmise aasta kevadel uute halduslepingute sõlmimiseks riigiga läbirääkimistesse asuda,“ ütles Asser.

Kõrghariduse pikaajalise plaani üks osa on ka riigi talendipoliitika ning valitsus on astumas väga olulist sammu tervikliku talendipoliitika kujundamiseks. Sellega on seotud ka õppemaksupoliitika, -toetuste ja -laenude süsteem ning rahvusvahelistumise ja Eestis töötamise tingimused, samuti tagasipöördumise soosimine ja teadusmahukuse kasvu soodustamine majanduses. Ülikoolid jätkavad omavahelist koostööd ning kõrgharidusteemaliste arutelude eestvedamist, et Eestis oleks õpinguteks parimad võimalikud tingimused.

Rektorite nõukogu juhatus valib iga kahe aasta järel uue esimehe, eelmisel kahel aastal juhtis nõukogu tööd rektor Toomas Asser ning kaks aastat enne seda Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm.

Rektorite Nõukogu asutasid 2000. aastal kuus Eesti avalik-õiguslikku ülikooli: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Kunstiakadeemia. Ühingu eesmärk on aidata kaasa Eesti haridus-, teadus- ja kultuurielu edendamisele oma liikmete esindamise ja seisukohtade kujundamise kaudu ühist huvi pakkuvates küsimustes.