Projektimeeskond tutvustas peamisi tulemusi ning osalejad andsid raportile tagasisidet, sealhulgas taastuvenergia tulevikuteemade prioriteetsuse ja väljakutsete osas.  

Ettekannete ja töötoa arutelude järel jõuti arvamusele, et Eesti ja Norra rohepöörde võtmeks on taastuvenergia tehnoloogiate piloteerimise ja huvirühmade (sh kogukondade) võrdväärse partnerina kaasamise edukus. Näiteks tuuleparkide kavandamisel, rajamisel kohalikele kogukondadele õiglase kompensatsiooni pakkumine.  

Norra suursaadik Eestis, Marius Dirdal rõhutas, et Norra on rohelise energia tootmise liider ning energianõudlus ning energiaeksport Norrast aina suureneb. Koostööd väikse, kuid paindliku ja kiiresti kohaneva Eestiga nähakse vastastikuselt kasulikuna, Norra pool on valmis oma kogemusi jagama. Suursaadik Marius Dirdal: „Norras oleme veendunud, et energiapoliitika on tänapäeva kaitsepoliitika lahutamatu osa ning enegiaturvalisus on üldise turvalisuse üks osa. Selle saavutamisel näeme olulist rolli avaliku sektori, akadeemia ning ettevõtete koostöös, et katsetada ja rakendada perspektiivikaid innovaatilisi lahendusi“.  

Kaja Tael Eesti Välisministeeriumist oli seisukohal, et TalTech on Eesti-Norra taastuvenergia ja rohepöörde võimaluste analüüsimisel loomulik ja oluline partner. Ta rõhutas, et globaalses vaates peame kliimamuutuste aeglustamiseks tegutsema kohe, me saame mõju vaid vähendada. Kaja Tael: „Sarnaseid visiooniraporteid on koostatud nii Soomes, Rootsis kui Lätis ning üha selgemaks saab, et ei ole ühtegi teist pakilisemat välisdiplomaatia eesmärki, kui Põhjamaade ja Balti riikide regiooni tugeva koostöö arendamine, et ühendada oma ressursid ning olla regioonina nii EUs kui mujal mõjusamad“.  

TalTechi rohepöörde prorektor Helen Sooväli-Sepping, et kõnealuse raporti valmimine on sattunud erilisse aega (momentum) – kui on värskelt loodud kliimaministeerium ning minister on toonitanud taastuvenerga lahenduste leidmise prioriteetsust ning vajalike seadusemuudatuste tegemist.  

Merli Reidolf TalTechi ärikorralduse instituudi direktorina tõi välja: „Meie instituudi üks roll on mikrotasandil aidata mõista uusi tehnoloogiaid, tuvastada uute oskuste vajaduse ning aidata arendada toimivaid ärimudeleid.  

Allan Niidu näeb TalTech Circulal Economy Core Lab’i juhina, et teadlikkus ringmajandusest vajab arendamist, sealhulgas koostöö valitsusasutuste, ettevõtete, kohalike omavalitsuste, teadlaste vahel.  

TalTechi poolne projektijuht lektor Ulrika Hurt rõhutas, et tuuleenergia kasutamine meres ja kaldal, energiasalvestamine, vesinik, päikeseenergia, süsiniku sidumine, biomass, geotermoenergia, tööstuse energiasäästmist toetavad lahendused – see on kõik osa tuleviku energiateemadest. Enne innovaatiliste lahenduste katsetamist tuleb luua ruum, et innovatsiooni saaks luua ja testida. Kompetentse tuleb arendada ning anda ettevõtjatele teadmispõhist kindlust ja tagasisidet (nt et on olemas turg ja milliseid muutusi on turu jaoks vaja). Ulrika Hurt: „Meil on vaja inimesi ette valmistada uue tehnoloogia tulekuks ja kasutuselevõtuks. Kui tehnoloogia on valmis saanud, aga inimesed ei ole valmis, siis on sllest vähe kasu“. Investeerimist tuleb juhendada – millised on säästmisvõimalused ja tulevikuarengud, stsenaariumid  ning siin on oluline roll teadusasutustega koostööl. Eesti on paindlik ja väike, hea „liivakast“, kus uusi tehnoloogiaid piloteerida ning julgustada heade tulemuste korral huvirühmi tehnoloogiat kasutama. Üha suurem roll on intellektuaalomandil ja rahastuse läbimõeldud kanaliseerimisel“.  

Rutt Hints TalTech Geoloogiaosakonnast: „Meil on 4 aastat aega, et taastuvenergia maksimaalselt kasutusele võtta. Suur potentsiaal on tuule- ja päikeseenergial, madalatemperatuurilisel teotermoloogisel kütmisel, biomassil. Meid ootavad väljakutsed on seotud poliitikate kujundamise ja rakendamisega, energiasalvestusvõimaluste leidmisega“. Sinimajandus on arenemas, uueks suunaks on põllumajanduses päikeseenergia toel töötavate robotite arendamine.  

Allan Niidu tutvustas vesiniku teekaarti ning nooremteadur Margit Kull süsiniku salvestamist.

Töötoa rühmatöö tulemused tõid prioriteetsete teemadena taastuvenergia tuleviku valdkonnas välja:  

• Hübriidsed energiasalvestussüseemid 

• Kogukondadega koostöö, kogukondade kaasamine ja nendega kasumi jagamise 

• Võimekuse arendamise akadeemias, ekspertiisi osas ettevõtetes, valitsusasutustes ning riikidevahelise koostöö tõhustamise  

Järgmised sammud on projekti lõppraporti viimane tagasisidestamine, avaldamine ja tutvustusüritused ning jätkukoostöö planeerimine.