15.-19. juulil toimus Iirimaa pealinnas Dublinis Reprodukiivbioloogia Uuringute Ühingu (Society for the Study of Reproduction, SSR) 57. aastakonverents. Viimastel aastatel toimunud jõudsa ühingu kasvu ja globaliseerumise tähistamiseks korraldati konverents esimest korda ajaloos väljaspool Põhja-Ameerikat.
SSR, mis asutati 1967. aastal Ameerika Loomateaduste Seltsi (American Society of Animal Science) aastakoosoleku raames, on rahvusvaheline mittetulunduslik kutseühing, mis ühendab teadlasi paljunemise, viljakuse ja arengubioloogia valdkondades, hõlmates nii inimese kui loomade reproduktiivsüsteemi ning keskendudes meditsiini, põllumajanduse ja bioloogia alustalade teadusuuringutele.
Tänavuse aastakonverentsi teema oli “Reproduktiivteaduste evolutsioon: kuhu me edasi suundume?” Konverentsil keskenduti evolutsiooni poolt põhjustatud selgroogsete paljunemise mehhanismide erakordsele mitmekesisusele ning meie arusaamise laienemisele nendest keerukatest protsessidest.
Tallinna Tehnikaülikooli reproduktiivbioloogia uurimisgrupp esitas konverentsil kolm posterettekannet, milles toodi esile grupi uusimad teadustulemused.
Grupijuht Agne Velthut-Meikas esitas posterettekande teemal “DEHP-i kahjulik mõju inimese preovulatoorsete folliikulite molekulaarsetele mehhanismidele”, mille tulemused aitavad mõista, kuidas igapäevases keskkonnas leiduv plastifikaator DEHP võib põhjustada munasarjade tundlikkust hüpofüüsi hormoonide suhtes, avaldades potentsiaalselt kahjulikku mõju naise viljakusele.
Doktorant Inge Varik esitles postrit, mille eesmärk oli iseloomustada inimese follikulaarvedeliku rakuväliste vesiikulite alampopulatsioone ja uurida nende mõju granuloosa-sarnase rakuliini KGN-i transkriptoomile. Uurimistulemused viitavad potentsiaalsele mehhanismile, mille kaudu väikesed rakuvälised vesiikulid aitavad säilitada munasarja folliikuli hormonaalset keskkonda ning pakuvad uudset ülevaadet nende funktsionaalsusest, suurendades seeläbi meie arusaamist rakkudevahelisest suhtlusest munasarja folliikulis.
Reproduktiivbioloogia grupi magistrant Katariina Saretok esitles samuti postrit teemal “Inimese follikulaarvedeliku rakuväliste vesiikulide alampopulatsioonide eraldamine ja iseloomustamine”. Töö eesmärk oli optimeerida alampopulatsioonide isoleerimise meetodeid, et tulevikus nende funktsionaalsust põhjalikumalt uurida.
Konverentsi eel toimus lisaks veel 23. korda munasarja töötuba (Ovarian Workshop), mis hõlmas erinevaid aktuaalseid teemasid nagu inimese munasarja atlase koostamine (HuBMAP), rakkudevaheline suhtlus, inflammosoomi ja hormoonide roll munasarja arengus, liikide säilitamine ja viljakus.
Dublinis toimunud konverents oli äärmiselt põnev ja silmaringi laiendav, pakkudes osalejatele võimalust tutvuda uusimate teadusavastustega ning saada parem arusaam tervest reproduktiivsüsteemist ja selle mõjuteguritest. Teadlaste omavaheline suhtlus on samuti väga oluline, sest lisaks oma teadustööle saadavale tagasisidele, on võimalik jõuda uute ideedeni ja luua uusi koostöövõimalusi. Just selline tihe koostöö edendab kogu teaduslikku arengut ning aitab kiiremini leida lahendusi viljakusega seotud probleemidele.