Tallinna Tehnikaülikool

Signe ja Kaarel Adamberg käisid Eesti Tervishoiu Muuseumis rääkimas uuest aastanäitusest „Mina, superorganism“, mis räägib bakteritest meie sees ja ümber. Lisaks tutvustati mikrobioomisõbralikke toiduaineid ja küpsetati kiudainerikast karaskit.

Food products

Rohkem kui silmaga nähtavaid organisme, on meie ümber neid, keda me ilma mikroskoobita ei näe. Me mitte ainult ei ela koos mikroobidega, vaid pakume neile oma olemasoluga ka sobivat elukeskkonda ja vastastikku kasulikku koostööd. Enamik inimesega seotud mikroobe asub soolestikus ja moodustab nn soolemikrobioota või -mikrobioomi, kui arvestada ka kõiki geene, mida see kooslus omab. Teadusuuringud on näidanud, et igal inimesel on oma isikupärane mikrobioota, mis kujuneb meie geenide ja elustiili koosmõjul. Meie igapäevane toit on soolemikrobioota suurim mõjutaja ja söömisega saame oluliselt muuta soolebakterite kooslust ja seda, et mikroobid toodaksid rohkem kasulikke kui kahjulikke ühendeid. Seega, toiduainete ostmisel ja söögi tegemise juures tuleb mõelda ka sellele, et ka meie sõbralikud kõhubakterid oleksid toidetud ja heas vormis.

Eestlaste seedetrakti mikrobioomi analüüsi tulemuste põhjal tuleb tõdeda, et oleme jõudnud ka selles osas heaoluühiskonna riikidega sarnasele tasemele, kus domineerivad rasvarikka toiduga seostuvad bakterid ja kasulikke orgaanilisi happeid (äädikhape, propioonhape, piimhape, võihape) tootvate bakterite mitmekesisus on kasin, võrreldes metsrahvastega, kus kiudaine-, antioksüdantide ja vitamiinide rikas dieet on igapäevane.

Just kiudained on peamiseks toitaineks jämesoole bakteritele ja poest toiduaineid ostes tuleks jälgida nendes olevate kiudainete ja suhkrusisaldusi. Mikrobioomisõbraliku toote tunneb ära, kui vaadata just neid kahte näitajat. Soovitav suhkru ja kiudainete suhe on väiksem kui 2, parimal juhul oleks 1, see tähendab 5 grammi kiudainete kohta kuni 5 g suhkruid. Lähenevate pühade eel on mikrobioomisõbralikud toidud kindlasti odrakruupidest valmistatud verivorstid ja hapukapsad või mulgikapsad. Valgest nisujahust pagaritoodete ja kookide asemel võiks proovida erinevaid täisterajahudest valmistatud tooteid. Eestis kasvatatakse peale nisu ja rukki veel kaera, otra ja speltanisu ning tatart, mis sobivad suurepäraselt nii igapäevaste kui pidulike pagaritoodete valmistamiseks. Antud retseptid ongi vähemtuntud jahudest ja kliidest.

Õuna-odra-kaerakliikarask

Tükelda õunad, sulata või (või toasoe või) ja sega teiste ainetega kokku. Vala plaadile (2 cm kiht) ja küpseta 180°C juures 25 min.

Toiduaine Kogus Ühik
Eesti õunad 300 g
Odrajahu 100 g
Kaerakliid 100 g
Või, R 82% 50 g
2 muna 100 g
Hapupiim, R 4% 200 g
Sool 4 g
Söögisooda 3 g
Suhkur 30-50 g
Toitaine 100 g kohta Ühik
Energia (sh kiudained) 904 kJ
Energia (sh kiudained) 216 kcal
Rasvad 9,2 g
Küllastunud rasvhapped 4,5 g
Monoküllastumata rasvhapped 3,2 g
Polüküllastumata rasvhapped 1,2 g
Süsivesikud, imenduvad 24,8 g
Suhkrud, kokku 11,0 g
Tärklis 15,9 g
Kiudained 4,5 g
Valgud 6,3 g
Soola ekvivalent 0,9 g

Speltapiparkoogid

Sega toasoe või teiste ainetega ja vooli pliiatsiks. Lõika otsast seibid ja pane plaadile. Küpseta 180°C juures kuldpruuniks.

Toiduaine Kogus Ühik
Speltanisujahu, täistera 400 g
Siirup (80 %) või keeta 100 g suhkrut ca 2 spl veega 120 g
Või (82 %) 125 g
Hapupiim 30 g
Söögisooda 2 g
Piparkoogi maitseaine vm (nt kuldse piima segu) 3 g
Sool 3 g
Toitaine 100 g kohta Ühik
Energia (sh kiudained) 1822 kJ
Energia (sh kiudained) 435 kcal
Rasvad 17,9 g
Küllastunud rasvhapped 9,8 g
Monoküllastumata rasvhapped 6,1 g
Polüküllastumata rasvhapped 1,5 g
Süsivesikud, imenduvad 57 g
Suhkrud, kokku

17,2

g

Tärklis

36,5

g

Kiudained

5,5

g
Valgud 8,6 g
Soola ekvivalent 0,7 g

Kaerakliipätsid

Sega toasoe või teiste ainetega ja vormi pätsid. Pane pätsid plaadile ja küpseta 180°C juures kuldpruuniks.

Toiduaine Kogus Ühik
Kaerakliid 400 g
Siirup (80 %) või keeta 100 g suhkrut ca 2 spl veega 50 g
Või 100 g
Hapupiim 100 g
Söögisooda 2 g
Sool 3 g
Toitaine 100 g kohta Ühik
Energia (sh kiudained) 1729 kJ
Energia (sh kiudained) 414 kcal
Rasvad 19,3 g
Küllastunud rasvhapped 9,38 g
Monoküllastumata rasvhapped 6,77 g
Polüküllastumata rasvhapped 2,71 g
Süsivesikud, imenduvad 41,4 g
Suhkrud, kokku 11,9 g
Tärklis 29,4 g
Kiudained 11,6 g
Valgud 12,8 g
Soola ekvivalent 1,15 g

Rukkimannavaht

Lase vesi ja mahl keema, lisa suhkur ja sõrista sisse manna. Keeda paar minutit. Jahuta ja klopi vahtu. Võib süüa ka kuumalt nagu putru.

Toiduaine Kogus Ühik
Vesi 500 g
Mahl (sõstra-, aroonia-) 200 g
Suhkur 30 g
Rukkitäisteramanna 120 g
Toitaine 100 g kohta Ühik
Energia (sh kiudained) 315 kJ
Energia (sh kiudained) 74,4 kcal
Rasvad 0,2 g
Küllastunud rasvhapped 0,03 g
Monoküllastumata rasvhapped 0,03 g
Polüküllastumata rasvhapped 0,15 g
Süsivesikud, imenduvad 15,4 g
Suhkrud, kokku 6,8 g
Tärklis 8,5 g
Kiudained 2,0 g
Valgud 1,7 g
Soola ekvivalent 0,01 g

Laeb infot...