Signe ja Kaarel Adamberg käisid Eesti Tervishoiu Muuseumis rääkimas uuest aastanäitusest „Mina, superorganism“, mis räägib bakteritest meie sees ja ümber. Lisaks tutvustati mikrobioomisõbralikke toiduaineid ja küpsetati kiudainerikast karaskit.
Rohkem kui silmaga nähtavaid organisme, on meie ümber neid, keda me ilma mikroskoobita ei näe. Me mitte ainult ei ela koos mikroobidega, vaid pakume neile oma olemasoluga ka sobivat elukeskkonda ja vastastikku kasulikku koostööd. Enamik inimesega seotud mikroobe asub soolestikus ja moodustab nn soolemikrobioota või -mikrobioomi, kui arvestada ka kõiki geene, mida see kooslus omab. Teadusuuringud on näidanud, et igal inimesel on oma isikupärane mikrobioota, mis kujuneb meie geenide ja elustiili koosmõjul. Meie igapäevane toit on soolemikrobioota suurim mõjutaja ja söömisega saame oluliselt muuta soolebakterite kooslust ja seda, et mikroobid toodaksid rohkem kasulikke kui kahjulikke ühendeid. Seega, toiduainete ostmisel ja söögi tegemise juures tuleb mõelda ka sellele, et ka meie sõbralikud kõhubakterid oleksid toidetud ja heas vormis.
Eestlaste seedetrakti mikrobioomi analüüsi tulemuste põhjal tuleb tõdeda, et oleme jõudnud ka selles osas heaoluühiskonna riikidega sarnasele tasemele, kus domineerivad rasvarikka toiduga seostuvad bakterid ja kasulikke orgaanilisi happeid (äädikhape, propioonhape, piimhape, võihape) tootvate bakterite mitmekesisus on kasin, võrreldes metsrahvastega, kus kiudaine-, antioksüdantide ja vitamiinide rikas dieet on igapäevane.
Just kiudained on peamiseks toitaineks jämesoole bakteritele ja poest toiduaineid ostes tuleks jälgida nendes olevate kiudainete ja suhkrusisaldusi. Mikrobioomisõbraliku toote tunneb ära, kui vaadata just neid kahte näitajat. Soovitav suhkru ja kiudainete suhe on väiksem kui 2, parimal juhul oleks 1, see tähendab 5 grammi kiudainete kohta kuni 5 g suhkruid. Lähenevate pühade eel on mikrobioomisõbralikud toidud kindlasti odrakruupidest valmistatud verivorstid ja hapukapsad või mulgikapsad. Valgest nisujahust pagaritoodete ja kookide asemel võiks proovida erinevaid täisterajahudest valmistatud tooteid. Eestis kasvatatakse peale nisu ja rukki veel kaera, otra ja speltanisu ning tatart, mis sobivad suurepäraselt nii igapäevaste kui pidulike pagaritoodete valmistamiseks. Antud retseptid ongi vähemtuntud jahudest ja kliidest.
Õuna-odra-kaerakliikarask
Tükelda õunad, sulata või (või toasoe või) ja sega teiste ainetega kokku. Vala plaadile (2 cm kiht) ja küpseta 180°C juures 25 min.
Toiduaine | Kogus | Ühik |
---|---|---|
Eesti õunad | 300 | g |
Odrajahu | 100 | g |
Kaerakliid | 100 | g |
Või, R 82% | 50 | g |
2 muna | 100 | g |
Hapupiim, R 4% | 200 | g |
Sool | 4 | g |
Söögisooda | 3 | g |
Suhkur | 30-50 | g |
Toitaine | 100 g kohta | Ühik |
---|---|---|
Energia (sh kiudained) | 904 | kJ |
Energia (sh kiudained) | 216 | kcal |
Rasvad | 9,2 | g |
Küllastunud rasvhapped | 4,5 | g |
Monoküllastumata rasvhapped | 3,2 | g |
Polüküllastumata rasvhapped | 1,2 | g |
Süsivesikud, imenduvad | 24,8 | g |
Suhkrud, kokku | 11,0 | g |
Tärklis | 15,9 | g |
Kiudained | 4,5 | g |
Valgud | 6,3 | g |
Soola ekvivalent | 0,9 | g |
Speltapiparkoogid
Sega toasoe või teiste ainetega ja vooli pliiatsiks. Lõika otsast seibid ja pane plaadile. Küpseta 180°C juures kuldpruuniks.
Toiduaine | Kogus | Ühik |
---|---|---|
Speltanisujahu, täistera | 400 | g |
Siirup (80 %) või keeta 100 g suhkrut ca 2 spl veega | 120 | g |
Või (82 %) | 125 | g |
Hapupiim | 30 | g |
Söögisooda | 2 | g |
Piparkoogi maitseaine vm (nt kuldse piima segu) | 3 | g |
Sool | 3 | g |
Toitaine | 100 g kohta | Ühik |
---|---|---|
Energia (sh kiudained) | 1822 | kJ |
Energia (sh kiudained) | 435 | kcal |
Rasvad | 17,9 | g |
Küllastunud rasvhapped | 9,8 | g |
Monoküllastumata rasvhapped | 6,1 | g |
Polüküllastumata rasvhapped | 1,5 | g |
Süsivesikud, imenduvad | 57 | g |
Suhkrud, kokku |
17,2 |
g |
Tärklis |
36,5 |
g |
Kiudained |
5,5 |
g |
Valgud | 8,6 | g |
Soola ekvivalent | 0,7 | g |
Kaerakliipätsid
Sega toasoe või teiste ainetega ja vormi pätsid. Pane pätsid plaadile ja küpseta 180°C juures kuldpruuniks.
Toiduaine | Kogus | Ühik |
---|---|---|
Kaerakliid | 400 | g |
Siirup (80 %) või keeta 100 g suhkrut ca 2 spl veega | 50 | g |
Või | 100 | g |
Hapupiim | 100 | g |
Söögisooda | 2 | g |
Sool | 3 | g |
Toitaine | 100 g kohta | Ühik |
---|---|---|
Energia (sh kiudained) | 1729 | kJ |
Energia (sh kiudained) | 414 | kcal |
Rasvad | 19,3 | g |
Küllastunud rasvhapped | 9,38 | g |
Monoküllastumata rasvhapped | 6,77 | g |
Polüküllastumata rasvhapped | 2,71 | g |
Süsivesikud, imenduvad | 41,4 | g |
Suhkrud, kokku | 11,9 | g |
Tärklis | 29,4 | g |
Kiudained | 11,6 | g |
Valgud | 12,8 | g |
Soola ekvivalent | 1,15 | g |
Rukkimannavaht
Lase vesi ja mahl keema, lisa suhkur ja sõrista sisse manna. Keeda paar minutit. Jahuta ja klopi vahtu. Võib süüa ka kuumalt nagu putru.
Toiduaine | Kogus | Ühik |
---|---|---|
Vesi | 500 | g |
Mahl (sõstra-, aroonia-) | 200 | g |
Suhkur | 30 | g |
Rukkitäisteramanna | 120 | g |
Toitaine | 100 g kohta | Ühik |
---|---|---|
Energia (sh kiudained) | 315 | kJ |
Energia (sh kiudained) | 74,4 | kcal |
Rasvad | 0,2 | g |
Küllastunud rasvhapped | 0,03 | g |
Monoküllastumata rasvhapped | 0,03 | g |
Polüküllastumata rasvhapped | 0,15 | g |
Süsivesikud, imenduvad | 15,4 | g |
Suhkrud, kokku | 6,8 | g |
Tärklis | 8,5 | g |
Kiudained | 2,0 | g |
Valgud | 1,7 | g |
Soola ekvivalent | 0,01 | g |