Helsingis 2019. aastal toimunud "Puupäeval" sõnastati ülikoolide rahvusvahelise koostöö põhiidee: Ülemaailmselt võrgustunud puidutööstuses peab ka erialane haridus olema rahvusvahelistumisele orienteeritud. See viis Virtuaalse Puiduülikooli konsortsiumi asutamismõttele, millest neli aastat hiljem on jõutud muljetavaldavate tulemusteni.

Erasmus+ programmist rahastatud Virtuaalse Puiduülikooli projekt ühendas üliõpilasi Soomest (LAB University of Applied Sciences), Saksamaalt (Duale Hochschule Baden-Württemberg Mosbach), Eestist (Tallinna Tehnikaülikool) ja Austriast (Fachhochschule Salzburg) ning tõestas end kolmes põhivaldkonnas: puidutehnoloogia, ettevõtlus ja juhtimine ning jätkusuutlikkus.

"Koos oleme tugevamad. Saame üksteist täiendada oma erinevates õpetamispädevustes ja integreerida virtuaalsetesse loengutesse Kesk-Euroopa ning Põhjamaade vaatenurga. Puidukaubandus ja puidutööstus tegutseb globaalselt ja on tihedalt võrgustunud. Sel viisil suutsime luua Euroopas ainulaadse kontseptsiooni, mis toetab puiduvaldkonna mitmekesisust ja valmistab noori parimal võimalikul viisil ette jätkusuutlikult kasutama taastuvaid tooraineid ja järgima ringmajanduse kontseptsiooni," ütleb projektijuht Günter Berger Kuchli ülikoolilinnakust.

Iga algus on raske
Soome LAB rakenduskõrgkooli vanemõppejõu Ilkka Tarvaineni sõnul ei olnud algus kerge - eriti palju kooskõlastamist nõudis rahvusvahelise veebiõppe formaat, muu hulgas seetõttu, et projektipartnerid tõid kaasa erinevaid digioskusi. "Olime juba eelmistel aastatel testinud hübriid- ja kaugõpet, nii et saime selle kogemuse projekti kaasa võtta. Sellegipoolest abistas meie ülikoolide IT-tugi meid paljude takistuste likvideerimisel ja pakkus meile suurt tuge." Kuid idee edukas elluviimine näitab ka, kui palju on võimalik saavutada, kui kriisid sunnivad muutusteks. "Coronaga pidime kõik lühikese aja jooksul üle minema veebipõhisele õpetamisele. See ei olnud lihtne, kuid ootamatult olid võimalikud uued koostööprojektid, näiteks ülikoolideülene õpetamine massiliselt avatud veebikursuste (MOOC) vormis,“ räägib Tarvainen.

Puidutööstuse mitmekesisuse kaardistamine
Kokku toimus projektis neli töötuba, kus projekti koordinaatorid leppisid kokku partnerite koostöös arendatava õppekava ja kursuste sisu. Tulemuseks olid puidukursused, mis kajastavad erinevaid valdkondi puidukaubandusest jätksuutlike puittoodeteni ja näidates samas puidutehnoloogia ja puittoodete kasutusalade laia valikut. Nende kursuste hulka kuulusid näiteks ettevõtlus metsatoodete sektoris, puittoodete tulevikuväljavaated, tarbijakäitumine ja CLT/ringmajanduslikud ehitusmudelid, puittoodete süsiniku jalajälg - kursus, mis keskendub puittoodete olelusringi analüüsile (LCA). Loengutesse kutsuti esinejaid ka ettevõtetest ning üks tudeng kirjutas oma bakalaureusetöö Virtual Wood University teemal. Projekti käigus valmis taskuhääling "Virtual Wood ProfCast – The Podcast around Wood and Forest Products Industries", kus külalisesinejad rääkisid kaasa metsanduse ja puidutööstuse olulistel teemadel.

Mis järgmiseks?
Projektipartnerite jaoks oli Virtual Wood University mitmeaastane koostöö igati edukas. Seda kinnitab nii ligi 800 üliõpilase õppimine kursustel, toimunud arutelud üliõpilastega kui ka osalejate suurepärased hinnangud kursustele. Seetõttu on kindel otsus, et koostöö kindlasti jätkub. Mai lõpus Kuchlis toimunud lõpuseminaril toodi välja võimalikud tuleviku arengusuunad, mille elluviimiseks peaks projekti kaasama veelgi rohkem puiduvaldkonna spetsiifiliste kompetentsidega Euroopa ülikoole. Põhiteemadeks peaksid olema puidukaubandus, puidutööstus ja -tehnoloogia, biopõhised tooted, ringmajandus ja jätkusuutlikkus. Ühises magistriõppeprogrammis peaksid saama osaleda puidu-, bioloogia-, keskkonnateaduste ja majanduse üliõpilased.

Rohkem infot projekti, podcasti, kursuste ja lektorite kohta loe siit Virtualwooduniversity