Tulenevalt COVID-i kriisist ja soovist tuua rohkem täiskasvanuid koolituste juurde, on riik kahel viimasel aastal suurte summadega toetanud täienduskoolitust Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. 2021. aastal osales ka Tallinna Tehnikaülikool aktiivselt selles projektis, suurendades sel moel täiendusõppe tulusid rohkem kui 300 000 euro võrra.

Riiklik meede on mõeldud eelkõige kõrgkoolidele ja kutseharidussüsteemile, et pakkuda koolitusi valdkondades, kus tööjõuturu nõudlus on suurem. Tallinna Tehnikaülikoolist osalesid pakkumuse tegemisel kõik teaduskonnad ja kolledžid. Mõnevõrra skepsist tekitasid küll koolituste madalad ühikuhinnad, mida riik pole viimastel aastatel korrigeerinud, kuid sellele vaatamata on tasuta kursused kaasa aidanud täienduskoolitusmahu suurendamisele ja meie täienduskursusi pakkuvad üksused on saanud juurde uusi kliente.

Äratundmisrõõmu ja vanade teadmiste meeldetuletamist on olnud nendel kursustel palju. Väga aktiivselt on kursuste korraldamises osalenud inseneriteaduskonna, Virumaa kolledži ja majandusteaduskonna õppejõud ja lektorid. Rõõmu teeb, et huvilised on üles leidnud nii ehitusvaldkonnas BIM projekteerimise kursused kui ka energeetikas targa võrguga seotud kursused. Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor Ivo Palu ütles, et tulevikuvõrgust räägitakse palju, aga Tehnikaülikooli kursustel näitame, kuidas neid saab reaalselt ehitada ja rakendada. „Enamik tulevikustsenaariume on energeetikakesksed, kuid täna on turul vähe kursusi, kuidas ise sellesse arendajana panustada või tarbijana mõistlikumaid energiatarbimisega seotud valikuid teha,“ lausus Palu. Kursusel osalejate seas on olnud palju energeetikaga varem kokku puutunud inimesi, ka ülikooli vilistlasi, kellel on põhitõed olemas ja kellele see on kiirkursuseks tulevikku.

Traditsiooniliselt on populaarsed olnud ka majandusteaduskonna täienduskoolitused, kus suure osalejate arvuga paistis seekord silma tarneahela juhtimise ja digitaalsete lahendustega seotud koolitus. Avatud ülikoolis oli lisaks e-kursusena läbitavale Küber­Tarkusele ja DigiTarkusele väga aktiivne huvi andmekaitsespetsialisti koolituse vastu, mida seni on edukalt pakutud ka tasulise koolitusena.

Riikliku koolitustellimuse eesmärk on tuua täienduskoolitustele rohkem neid inimesi, kes traditsiooniliselt abisaajate hulka ei kuulu. Nendeks on eelkõige eraettevõtete töötajad, kellel on samuti vajadus oma oskusi täiendada ja omandada uusi oskusi tööjõuturul konkurentsivõime säilitamiseks. Kuna praegu on jätkusuutlikkuse teemad tõusmas huviorbiiti igal pool maailmas, näeme uuel perioodil rohkem rohepöörde, keskkonnasäästlike majandusmudelite ja ringmajandusega seotud teemade lisandumist traditsiooniliste digi- ja insenerioskuste kõrvale.

Euroopa struktuuritoetuste uuel perioodil, mis algab loodetavasti 2022. aasta teisel poolel, soovib riik sama toetusskeemiga jätkata. Ülikoolide suurem huvi riiklikke koolitusi pakkuda on olnud positiivseks signaaliks meedet täiendada ja leida lahendus ka ühikuhindade küsimusele. Euroopas on keskmised ühikuhinnad sarnastes meetmetes Eesti omadest kaks kuni kolm korda kõrgemad ja siingi tuleb kvaliteetsete koolituste saamiseks ühikuhindasid kergitada. Esimesed signaalid ühikuhindade muutmiseks on olnud positiivsed ja omapoolse pakkumisega peaks haridusministeerium välja tulema uue meetme ettevalmistamise käigus juba sellel kevadel.