Jaan Kers, puidutehnoloogia professor

Riiklike tehnikaprofessuuride ülesanne on tagada iga valdkonna tehnikateaduse ja kõrghariduse õppe jätkusuutlik areng ning panustada Eesti ühiskonda ja majandusse, olla oma valdkonna tunnustatud arendaja ja eestkõneleja, kes toetab innovatsiooni, tehnosiiret ja aitab oma valdkonnas läbi viia strateegilisi muutusi. Riiklike professuuride põhikompetentside säilitamiseks on ette nähtud riiklikul tasemel pikaajaline toetus, ühtemoodi nii Tallinna Tehnikaülikooli tehnikaprofessuuridele kui ka Tartu Ülikooli rahvusprofessuuridele. Professuuride rahastamise kokkulepped on kirjas ülikoolide halduslepingutes. ETAG-il on kohustus iga viie aasta tagant vähemalt korra riiklike tehnikaprofessuure sihtevalveerida.

ETAG-i 2022. aasta TalTechi riiklike tehnikaprofessuuride hindamisraportis on toodud soovitused professuuridele, ülikoolile ja riigile. Soovitused ülikoolile puudutavad teaduskonna tasemel planeerimist, kõrgtasemel publitseerimist, ülikooli ja ettevõtete ning avaliku sektori vahelist partnerlust, doktoriõppe korraldust, professuuride rahastamist. Riigile soovitatakse suurendada rahastamist võimaldamaks laiendada doktoriõpet, teadus- ja arendustegevuse taristu konkurentsivõimelisel tasemel hoidmist ning teadustulemuste tutvustamist avalikkusele. Edukalt sihtevalveerimise läbinud tehnikaprofessuurid ei jää aga loorberitele puhkama, vaid tegelevad juba uute väljakutsetega, mis on seotud roheleppe, ringmajanduse ja digiteerimisega Eesti jaoks olulistes majandussektorites.

Kaheksa professuuri, kaheksa väljakutset

Infoühiskonna tehnoloogiate professuuri juhtiva professori Dirk Draheimi sõnul on Eesti tuntud suurepäraste digiteerimise ja e-andmete lahenduste poolest era- ja avalikus sektoris. Kuid teekond on alles alanud ja järgmine kümnend pakub Eesti ettevõtetele tohutuid võimalusi. Järgmise põlvkonna e-lahenduste kasutuselevõtt nõuab ülikoolilt ja ettevõtetelt palju arenduskoostööd, ressursse ja nutikaid inimesi.

Ehituskonstruktsioonide professuuri juhtiva professori Alar Justi hinnangul on puidust ehitamine üks olulisi lahendusi kliimaprobleemidega tegelemisel ning jätkusuutliku ühiskonnamudeli ehitamisel. Eesti jaoks on väljakutse hoonete lammutamisel tekkivate jäätmete ringlusse võtmine konstruktsioonimaterjalidena. Puidust kõrghoonete projekteerimise ja ehitamisega seoses vajavad lahendamist puitkonstruktsioonide stabiilsuse ja tuleohutuse tagamise küsimused.

Siinse artikli autor juhib puidutehnoloogia professuuri. Toon esile metsa- ja puidutööstuse kui Eesti biomajanduse veduri ja tubli eksportijana väliskaubanduse tasakaalustaja. Eesti puiduettevõtted on olnud väga edukad puidu mehaanilisel väärindamisel palgist, tootmisjääkidest on efektiivselt ja jätkusuutlikult toodetud väärindatud kütuseid. Suureks väljakutseks on aga paberipuu ekspordi lõpetamine ja selle keemiline väärindamine keemiliseks tselluloosiks, sealt edasi paberiks, pakenditeks, puidupõhisteks bioplastideks, tekstiilmaterjalideks ja biokomposiitideks, mis asendaksid fossiilsest toormest tehtud materjale.

Põlevkivitööstus otsib võimalust, kuidas kinni püüda ja väärindada loodust reostavat süsinikdioksiidi. Põlevkivi tehnoloogiate professuuri juhtiv professor Alar Konist leiab, et kõrged CO2 hinnad on põlevkivitööstusele küll suureks täiendavaks kuluks, aga tehnoloogia arengu ja tehnoloogia revolutsiooni seisukohalt on see positiivne. Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals tõi ERR-i portaalis ilmunud artiklis välja, et koostöös Tehnikaülikooli teadlastega on leitud viisid, kuidas 95–100% emiteeritavast CO2-st kinni püüda. Eesti Energia plaanib põlevkivist elektrienergiat ja õli tootvast ettevõttest muutuda keemiatööstuseks ning oma tootmise süsinikuneutraalseks saada 2040. aastaks.

Konstruktsiooni- ja tööriistamaterjale, sh metallisulameid vajab enamik tööstusharusid. Akadeemiku ja metallide tehnoloogia emeriitprofessori Jakob Kübarsepa hinnangul on praegu eriti oluline toetada ettevõtetes keskkonnasäästlike rohetehnoloogiate kasutusele võtmist, pöörates muuhulgas tähelepanu toodete ja materjalide uuesti ringlusse võtmisele ja taaskasutusele. Metallide tehnoloogia professuuri juhtiv professor Fjodor Sergejev toob välja, et oluliseks suunaks on vähendada kriitiliste toormaterjalide (volfram, koobalt, nikkel jt) kasutust konstruktsiooni- ja tööriistamaterjalides, asendades neid odavamate ja parema kättesaadavusega materjalidega.

Elektrotehnika valdkonna väljakutsed on otseselt seotud taastuvenergia ja energiatõhusate lahenduste rakendamisega. Professuuri juhtiv vanemlektor Lauri Kütt toob välja, et kuigi roheliste elektrienergiatootjate suurem kasutus on kõrge prioriteediga, ei ole selged piisavad ja tarvilikud tingimused, et kõik kaasaegsed elektritootjad ja seadmed saaksid elektrivõrkudesse võrdselt ühenduda. Väljakutseks on leida asjakohased tingimused ja määratleda reeglid, millele tuginevalt võiks ühendada võrguga uusi seadmeid ilma talitlust häirimata. Täiendavalt oluliseks kujuneb häiringute teema tarkvõrgusüsteemide jaoks.

Tootmistehnika professuuri juhtiva professor Tauno Otto arvates on tootmistehnika valdkonnas Eesti ettevõtete konkurentsivõime, tootlikkuse ja lisandväärtuse tõstmiseks oluline panustada tootmisprotsesside ja seadmete digitaalsete kaksikute loomisesse ning protsesside simuleerimisse, mis on kuluefektiivne ja toimib ilma reaalset tootmist katkestamata.

Tihe koostöö ettevõtete ja ühiskonnaga

Kõik tehnikaprofessuurid arendavad tugevat partnerlust ettevõtetega, et täita avalikke ülesandeid ühiskonna teenimisel. Eesti ettevõtete jaoks on kriitiline saavutada hea positsioon digipöördes, rohepöördes, ringmajanduses ja väikese süsinikujälje saavutamisega seotud ärilistes väljakutsetes. Ettevõtted ootavad ülikoolilt oma probleemide lahenduseks eelkõige rakenduslikku väljundit, usaldades neid teadlasi, kellel on arvestatav õppe- ja teadustöö kogemus tehnikateadustega seotud erialadel: ehitus, elektrotehnika, energeetika, protsessitehnoloogia, metalli- ja puidutehnoloogia, keemiatehnika, tootmistehnika ja arvutiteadused. Kõik need erialad vajavad interdistsiplinaarsete hoiakutega ja sisukate tehnikaoskustega insenere.

Avalikes huvides tegutsevate tehnikaprofessuuride oluliseks panuseks ühiskonna heaks on ka eestikeelse taseme- ja täiendusõppe jätkusuutlikkuse tagamine. See tähendab oma eriala populariseerimist ühiskonnas, valdkondliku terminoloogia arendamist, standardite tõlkimist, kõrgkooliõpikute koostamist, osalemist valdkonna arengukavade väljatöötamisel, panustamist tehnoloogiateekaarte välja töötavates töögruppides ja kutsestandardite komisjonides ning tehnikateaduste ja inseneeria teemades eestkõnelejaks olemist.