Inspiratsioonipäeva esineja Mayri Tiido on platvormi Materjalivoog kaasasutaja, iduettevõtja ja andragoog. Materjalivoog on lihtne ostu-müügi platvorm, mille eesmärk on väärindada tootmisjääke. Mayri missioon on edendada Eestis ringmajandust, kas oma platvormi või koolituste kaudu. „Toetan ja koolitan iduettevõtteid. Kui noored hakkavad ettevõtteid rajama, siis võiksid nad juba õiges raamis mõelda. Õpetajatel on siin inspireerijatena väga suur roll. Ringmajandus ei ole moesõna, mis mööda läheb. Nii Euroopa Liidu, riigi, maakonna kui ka ettevõtete tasandil püütakse ringmajandust arendada. Nii nagu omal ajal ilmus koolidesse arvuti- ja programmeerimisõpe, niisamuti peaksid ka ringmajanduse põhitõed majandusõpetusse jõudma,“ avab Mayri.

„Tutvustan inspiratsioonipäeval ringmajanduse põhimõtteid ning seda, kuidas see erineb praegu valdavast lineaarsest majandusest. Pakun õpetajatele praktilisi tööriistu, mille abil harjutada õpilastega ringmajanduslikku mõtlemist ning toon näiteid ettevõtetest, kes ringmajandust praktiseerivad. Keskkonnateemad kõnetavad noori üha rohkem. Ringmajanduse põhimõtteid saaksid nad juba oma õpilasfirmade puhul rakendada,“ selgitab Mayri. Ta lisab, et reostamine, näiteks ühekordsete nõude kasutamine üritustel või kohvikutes, on kahjuks praegu sageli odavam kui näiteks nõude pesemine. Toodete parandamine ja hooldamine peaks muutuma oluliselt odavamaks. Jätkusuutlikkuse tagamiseks peaks mõtlema väga süsteemselt. „Pidevalt kiirustades reostab inimene rohkem. Elustiili aeglustades tekib vähem jäätmeid. Tarvis on aega, et ise süüa valmistada, aega, et süüa päris nõudest ja aega, et parandada asju. Kiirustamise kultuuri tuleks vähem väärtustada, sest see pole säästlik looduse ega inimese heaolu ja vaimse tervise vaates. Paljudes Euroopa riikides juba katsetatakse näiteks 4-päevaseid töönädalaid. Ka inimene on piiratud ressurss“, tõdeb Mayri.

Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi lektor Ulrika Hurt tegeleb oma töös jätkusuutlike väärtusahelatega. Ulrika soov on nii oma tudengitele kui majandusõpetajatele südamele panna, et iga väike äri on osa suurest väärtusahelast ning ringmajandus on palju laiem protsess kui vaid jäätmekäitlus. Partneritel tuleb koos võtta vastu otsuseid materjalide ja ettevõtteüleste protsesside osas, kuna õigusaktidest tulenevad nõuded rakenduvad kõigile korraga. Jätkusuutlikkust ei tuleks näha vaid säästlikkuse perspektiivist, vaid ka selles mõttes, et ettevõtted pikas perspektiivis ellu jääksid. Ringmajanduses pole veel paljusid lahendusi leitud ning neid alles otsitakse. Mõnes valdkonnas on juba olemas regulatsioonid, et mõnd kemikaali või materjali ei tohi kasutada. Osadelt ettevõtetelt nõuab partner või klient infot nende ökoloogilise jalajälje kohta, kuid paljudes valdkondades veel kliendi survet ei ole. Ärikorralduse instituudi jätkusuutliku väärtusahela juhtimise uurimisrühm viib omavahel kokku osapooled, kes võiksid vajalikke lahendusi leida. Ettevõtte murest peaks saama uurimisteema teaduses. Ulrika uurimisrühma uurimuses „Ringmajanduslike praktikate juurutamise võimaldajad ja barjäärid“ võeti aluseks Euroopa Keskkonnaameti 5-faasiline mudel. Tootedisaini faasis on vaja silmas pidada, et komponendid kestaksid võimalikult kaua ning neid oleks võimalik välja vahetada. Tootmise ja logistika faasis on oluline energiaefektiivsus. Kasutuse etapis tuleb mõelda sellele, et toode võimalikult kaua kestaks ning oleks remonditav. Lõppfaasis tuleb jäätmed ja jäägid taas materjaliringlusesse saata. „Tutvustan majandusõpetajatele eelnimetatud mudelit, mida saab inspiratsioonipäeval katsetada, et seda hiljem oma tundides töövahendina kasutada,“ selgitab Ulrika Hurt.

TalTechi ärikorralduse instituudi vanemlektori Tarvo Niine sõnul on ringmajanduse juurutamisel vaja läbi mõelda, mille pärast me seda teeme. Mõned põhjused on väga lihtsad ja otsesed,  näiteks vähendada kulusid, tulla toime areneva regulatsiooniga või teha seda südametunnistuse pärast. Nendele lisaks võib aga olla veel mitmeid asjakohaseid motiive. Inspiratsioonipäeva kohtumisel paneme kokku mudeli seitsmest muutuse algatamise põhjusest äris ja kuidas neid käsitleda ringmajanduse vaatenurgast. Olles paremini teadlikud võimalikest seostest, oskame näha ringmajandust ehk väärtuslikumana kui esmapilgul võib paista. Tehnilise teostamise poolest ei pruugi ringmajandus olla alati lihtsakoeline, kuna paljudel juhtudel võib see kätkeda suurt pingutust laborites ja tehastes. Ärilisest vaatenurgast on selle võimaliku mõju analüüsimine seevastu oluliselt lihtsam ning kindlasti sobilik arutamiseks ka üldhariduskoolides. Inspiratsioonipäeval tõstatame muuhulgas ka küsimuse: "Kuidas ringmajandusest rääkimine edendab ringmajandust? Mida Sina arvad?“ Tarvo seisukoht on, et teadlikkuse tõstmine ja väärtuste ühisosa suurendamine on kindlasti tegur, mis võib olla uue innovatsiooni seemneks. Samas tuleks ringmajandusest rääkida võimalikult praktiliselt ─ ringmajandus ei ole religioon, vaid koondnimetus protsessidele, mis tehniliselt ja äriliselt toimivad.

Majandusõpetajate Inspiratsioonipäevale on võimalik registreeruda kuni 24.10.22

Lähem info ja registreerimine