Milliseid maailma põletavaid probleeme saavad lahendada avaliku halduse ja riigiteaduste eriala lõpetajad? 

Neil on võimalik minna lahendama just neid põletavaid probleeme, mille osas hinges kõige suurem kutsumus või põlemine. Olgu need julgeoleku-, haridus-, keskkonna- või majandusalased „nurjatud probleemid“ – sel erialal õppides on sul võimalik saada väga lai teadmistepagas erinevatest valdkondadest tänu kaasatud ekspertide panusele loengutes ja seminarides. Kui oled aktiivne ja leiad praktikakoha endale sobivas valdkonnas, siis pühendumusega võid 5–10 aasta pärast olla sina see, kes on pannud alguse süsteemsetele muutustele Eesti avalikus sektoris, näiteks järgmine arenguhüpe ringmajanduses, formaal- ja mitteformaalõppe lõimimise uued praktikad või hoopis mõne olemasoleva e-teenuse edasiarendus.  

Kus ja kellena selle eriala vilistlased töötavad?  

Minu hinnangul on uks valla kõigis kolmes sektoris. Avaliku halduse teadmised tulevad kasuks, mis tahes suuna keegi professionaliseerumisel valib. Mina läksin viimasel semestril kolmandasse sektorisse ning saan öelda, et ülikoolis omandatu tuli mulle suurel määral kasuks poolitikakujundamise tsüklite või „nurjatute probleemide“ olemuse mõistmisel, samuti oli mul parem mõistmine avaliku sektori bürokraatiaahelatest. Olen kindel, et iga avaliku halduse tudeng leiab mõne õppeaine kaudu endale meelisteema või valdkonna. Seejärel tuleb endalt küsida, kas soovitakse olla partneriks poliitikakujundajatele muutuste elluviimisel läbi kolmanda sektori, olla ise poliitikakujundaja või -rakendaja avalikus sektoris või hoopis panna kokku oma tiim ning arendada välja uus teenus või toode läbi erasektori.   

Kuidas selle eriala lõpetamine on sulle elus kasuks tulnud? 

See, et avalik sektor on veidi kohmakas ja bürokraatlik, ei tule vast kellelegi üllatusena. Selle eriala lõpetamine andis läbi praktikute silmade ja tehtud grupitööde aimu, milliste probleemidega me riigina silmitsi seisame. Pärast lõpetamist kolmandas sektoris (nüüdseks avalikus sektoris) tööle asudes oli maandumine sedavõrd pehmem, sest erialane keel oli suus ning lisaks teoreetiline arusaam sellest, kuidas muutuseid avalikus sektoris nügida. Olen kärsitu ning soov muutusi ellu kutsuda on minus suur, nii on ka praegu kasulik aeg-ajalt võtta loengute konspektid lahti, et tuletada meelde, kuidas tegelikult peaks poliitikakujundamise tsükkel välja nägema, et seda efektiivselt ka oma töös rakendada.   

Üks lõbus seik, mis on sel erialal töötades ette tulnud. 

Avalikus sektoris kolmanda sektori sisepõlemismootoriga töötada on alati põnev. Tahaks ju kõike nüüd ja kohe või järgmine nädal, aga pidevalt tuleb endale meelde tuletada, et suur laev pöörab aeglaselt. Kuid kui kurss selgelt paigas, siis on hiljem toimunud muutus seda suurem ja kasulikum kogu valdkonnale või ühiskonnale.  

Kui ma Harnosse tööle asusin, ütlesin oma tiimile, et me võiks nüüd paari kuu jooksul teha ära vot need ja need asjad, mille peale mulle öeldi, et su ambitsioon on kiiduväärt, kuid hoia endal reservatsiooni, et ehk võtavad need asjad veidi kauem aega. Muutus saabuski paari kuu asemel tervelt aasta hiljem, mis ühe külje alt on justkui masendav, kuid lõbus osa on selles, et minus on endiselt see soov kõigile näidata, et me teeme soovitud muutused mõne kuuga ära. Isu peab olema suur! 

Avaliku sektori juhtimise ja innovatsiooni magistriõpe keskendub Eesti arengut järgmisel kümnendil enim mõjutavatele suurtele küsimustele: kuidas tagada, et Eesti jääb püsima ja riik suudab üha vähemate ressurssidega teha üha olulisemad asju üha paremini? Ja kuidas saab Eesti sugune väike rahvusriik panustada suurte üleilmsete megatrendidega – kliimasoojenemine, migratsioon, digitaliseerimine jne – kaasnevate väljakutsete lahendamisse? Koostööl põhinev juhtimine ja sotsiaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni eestvedamine on täna rahvusvaheliselt ja nii avalikus kui erasektoris enim hinnatud juhtimiskompetentsid, millele magistriõppes keskendumegi. Tutv õppekavaga: taltech.ee/avaliku-sektori-juhtimine-ja-innovatsioon