Helena Väinmaa ja tiim | Fotod: erakogu

Õppeaine „Roheleppe kiirendi: jätkusuutlik tulevik“ toimus esimest korda 2021/22. õppeaasta sügissemestril. Aine lähtub probleem- ja projektõppe põhimõtetest ja on ühtlasi oluliseks EuroTeQ Collideri väljundiks TalTechis. EuroTeQ Collider on Euroopa tehnikaülikoolide ühine initsiatiiv, mille eesmärgiks on toetada koosloome, õppimise protsessi ja innovatsiooni integreerimist ühiskondlike mõjudega lahendustesse. Konkreetse õppeaine eesmärk on ühendada teadusuuringud, innovatsioon ja ettevõtlus nii, et sellest kasvaksid välja ühiskondade ja majanduste rohepööret soodustavad projektid. Sügissemestri tulemuste põhjal võib öelda, et seda see ka teeb!

Õppeaine andis meile võrreldamatu praktilise õppe kogemuse, mida soovitame kindlasti ka teistele üliõpilastele, nii avatud ülikooli kaudu tulijatele kui ka igas astmes õppijatele. Käsitleti disainmõtlemise, iduettevõtluse ja rohetehnoloogia teemasid, meeskonnana õppisime neid kontseptsioone praktiliselt rakendama ja saime võimaluse oma ideid suuremateks projektideks arendada. Õppetöö ei olnud mitte ainult hariv, vaid ka väga lõbus, eriti ideede genereerimise etapis. Ja mainimata ei saa jätta tasuta toitu!

Meie esialgne kolmeliikmeline tiim – Lena, Riina ja Helena – moodustus lähtuvalt ühistest huvidest: meid kõiki huvitas professor Sadoki töö. Hiljem liitus tiimiga Chahinez professor Sadoki uurimisrühmast, kellest nüüdseks on saanud meie CTO. EuroTeQathoniks ja Brüsseli reisiks liitus ka Mervet, meie legaalne aju – ja nüüd oli meie meeskond täiuslik.

Prof Sadok Ben Yahia labor TalTechis tegeleb liikluse uurimisega: uurimisrühm koostab masinõppe mudeleid, mille abil on võimalik lühiajaliselt ennustada liikluse tihedust ja ummikuid. Mudelite andmed pärinevad erinevatest allikatest: õhukvaliteedi sensorid, liikluskaamerad, heli mõõtmise tööriistad ja ilmastikuandmed, kui nimetada vaid mõnda. Võimalikud kasutusjuhud on kasvuhoonegaaside mõõtmine ja ennustamine linnades väga täpsete piirkondade kaupa, valgusfooride abil liiklusummikute vältimiseks autode voo ümbersuunamine ning liikluse modelleerimise abil problemaatiliste piirkondade defineerimine.

Teiste pakutavate projektide hulgas oli näiteks masinnägemisel töötav kalaloendur (naljakas, kuid väga oluline mõõdik looduse mitmekesisuse ja tervise mõõtmiseks), robotlaevad (pigem saada merele masin kui inimene) ning robootika- ja masinõppe eetikaga seonduvad ülesanded. Õppeaine eesmärk oli analüüsida teadusrühmade tööd, et leida potentsiaaliga projekte, mille järele on turul vajadus, need projektid läbi mõelda, vormistada äriplaan ning kujutleda arendusprotsesse, prototüüpe ja edasiarenduse võimalusi, ning lõpuks harjutada investoritele pitch’imist. Ka meeskonnatöö, ülesannete ja rollide jagamine ning konfliktide lahendamine ei jäänud tähelepanuta.

Õppeaine üks olulisemaid osi oli disainmõtlemine. Õppisime loovat ja inimkeskset lähenemist probleemide lahendamisele: protsess hõlmas potentsiaalsete kasutajate vajaduste mõistmist, kasutusjuhtude määratlemist ja lahenduste järkjärgulist täiustamist kuni lõpptooteni jõudmiseni. Teine oluline aspekt oli rohesektori iduettevõtlusega lähemalt tutvumine ja äriplaani koostamine meie (siis veel) kujuteldavale idufirmale. Käsitletud teemad on kasulikud mitte ainult konkreetse õppeaine ülesannete lahendamiseks, vaid igas valdkonnas.

Kõige väärtuslikum õppe osa oli ehk vahelduvus, nii teemade kui ka lektorite ja külalisettekandjate mõttes. Külas käis väga erinevaid esinejaid ja kõik jagasid väärtuslikke kogemusi, selgitasid uusi mõtteid või andsid südantsooojendavat inspiratsiooni. Näiteks Kristjan Kolbre selgitas suurepäraselt rahanduse, turunduse ja müügi olemust ning rohepöördespetsialist ja ettevõtja Ragmar Saksing andis meile päriselu kogemustel põhinevaid praktilisi nõuandeid just greentech-sektoris äri tegemise kohta. Terveks eluks kasulik oli ka Materjalivoo asutaja Mayri Tiido pitch’imiskoolitus, mis aitas lihvida meie ettekande- ja müügioskusi. Õppeaine muutis veelgi väärtuslikumaks see, et saime õpitut kohe projektis rakendada ja loogilises järjekorras projekti arendamisega edasi minna.

Kursuse vältel muutsime ja täiustasime pidevalt oma äriplaani ning toote funktsionaalsusi. Iteratiivse lähenemise abil muutsime mitmel korral suunda, enne kui jõudsime lõpplahenduseni. Kui prof Sadoki algupärane mõte oli seotud valgusfooride ja liikluse suunamisega, siis läbi kursusel õpitu ja proovitu ning erinevate linnade ja riiklike organisatsioonide esindajatega valideerides ilmnes, et tegelikult on vajadus suurem just analüütiliste tööriistade järele. Nii sündis projekt, mida Brüsselis esitlesime Urban Mobility Hubi nime all, kuid mis nüüdseks on kasvanud GaiaHubiks.

Meie tiim koosneb nüüd alates Brüsselist viiest suurepärasest naisest: Lena Chornovol (tarkvarateadus, doktorant), Riina Eedra (digimuutused ettevõttes, magistrant), Helena Väinmaa (infosüsteemide arendamine, BSc), Chahinez Ounoughi (tarkvarateadus, doktorant) ja Mervet Kägu (avatud ülikooli täiendusõppur ja LLM kraad õigusteaduses). Lahendus tugineb professor Sadoki varasemale tööle tarkvarateaduse instituudis ning keskendub lühiajalistele liiklusummikute prognoosidele ja teatud piirkondade, nt tänavate ja kvartalite, ajalooliste andmete analüüsile. Ka prof Sadok on jätkuvalt meie tiimi tööga tihedalt seotud.

Meid ühendab suur eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja luua maailm, kus inimesed saavad elada ilma liikumispiiranguteta ja tõhusalt ilma keskkonda kahjustamata. Multidistsiplinaarsetele kogemustele tuginedes töötame välja tipptasemel tehnoloogiat, mis võimaldab liikluses tekkivaid heitkoguseid reaalajas mõõta ja prognoosida. Meie lahendus on suunatud linnadele, alustades Eestis Tallinnast ja Tartust, et aidata neil jälgida linnasisese liikluse olukorda: kus on saasteainete kõrgendatud kontsentratsiooniga tsoonid, kus ja millal tekivad liiklusummikud ning kuidas võivad poliitikamuudatused seda mõjutada.

Linnades elab 50% maailma rahvastikust, kuid sealt tuleb koguni 70% globaalsest kasvuhoonegaasist, millest omakorda kolmandiku allikas on transport (OECD, 2020). Samal ajal on see valdkond, mida saab juba praegu läbi poliitika ja teadlikkuse tõstmise muuta: kui maju kütma peab igal juhul, siis inimeste autokäitumine on mõjutatav. Meie lootus on, et just teadlikkus või selle puudumine on see, mis Euroopa linnu kõige rohkem takistab tõeliselt mõjuvate muudatuste tegemisel – ning et GaiaHub saab selle juures abiks olla.

Praegu keskendume linnadele töölaualahenduse loomisele, kuid meil on palju muidki ideid, sh andmepaketid, avatud rakendusliidesed ja tarbijatele suunatud rakendus. Töötame eesmärgi nimel luua selle projekti põhjal idufirma ja pakkuda lahendust linnadele Euroopas ja kõikjal maailmas. Kasvuhoonegaaside heite kompenseerimine on üllas eesmärk ja me oleme kindlalt otsustanud maailma positiivselt mõjutada.

2023. aasta märtsi seisuga arendame endiselt oma projekti ja meil on suured tulevikuplaanid. Meie meeskonna turunduse ja avalike suhete juht Riina on ideed tutvustanud potentsiaalsetele huvirühmadele ning Eestis on selle vastu suur huvi. Nagu võib järeldada Brüsseli võidust, on ka Euroopa huvi suur.

Ütleme julgelt, et roheleppe kiirendi õppeaine oli suurepärane ning ülipraktiline sissejuhatus ettevõtluse ja praktilise õppe maailma. Saime väärtuslikke oskusi sellistes valdkondades, nagu disainmõtlemine, äriplaneerimine ja esitlusmeetodid, ning meil oli võimalus õpitut projektis rakendada. Hindamatu on, et pikkadest koolis veedetud laupäevadest kasvas välja Päris Asi. Soovitame kindlasti õppeainet teistele üliõpilastele ja oleme tänulikud EuroTeQi koostööprojektile, mis sellist õpet võimaldas. Suur tänu ka kaasalöönud uurimisrühmadele!