Maailm seisab silmitsi kliimamuutuste, loodusressursside ammendumise ja keskkonnareostuse üha süvenevate probleemidega. Vajame põhjalikku muutust selles, kuidas me toodame ja tarbime ning suhtleme oma keskkonnaga. Rohepöörde keskmes on teadmised ja kompetentsid, mis aitavad majandust muuta kestlikumaks, ressursitõhusamaks ja süsinikuneutraalsemaks. Neid kompetentse nimetatakse roheoskusteks ja need ei ole enam valikuvõimalus, vaid tuleviku tööturul hädavajalik kapital igale elualale.
Roheoskused ei ole ajutine trend, vaid kestliku tuleviku alus. Kuna roheoskuste omandamine on seotud uute töökohtade loomisega, keskkonnamõjude vähendamise ja konkurentsivõime tõstmisega, on selge, et nende oskuste omandamisse investeerimine tasub end ära. Roheoskuste arendamine võimaldab ettevõtetel ja töötajatel kohaneda kiiresti muutuva maailmaga ja neist sõltub, kuidas suudame tagada majanduse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime, säilitades samas meie planeedi terviklikkuse tulevastele põlvedele.
Roheoskuste arendamine on aga suur väljakutse nii haridussüsteemile kui ka ettevõtetele. Selle integreerimine õppekavadesse nõuab uusi kursusi ja pädevuste määratlemist, roheoskused peavad leidma oma koha ka täiend- ja ümberõppes. Algus on tehtud haridus- ja noorteameti ning haridus- ja teadusministeeriumi roheoskuste programmiga. Õppekavade kaasajastamiseks roheoskustega loodi üheksa valdkondlikku konsortsiumit, millest viit juhib TalTech.
Oluline on energia muundamise ja salvestamise oskus
Elektrienergia ja energeetika konsortsiumi juhi professor Ivo Palu sõnul on energeetikavaldkond läbimas suuri muutuseid, mistap kaardistati esialgu kokku ligi 50 erinevat roheoskust, millest esile võib tuua kümme. „Ettevõtete hinnangul on olulisim elektrienergia muundamise ja salvestamise oskus. Samuti muutuste ja riskide prognoosimise oskus energeetika arengus, mis hõlmab keskkonda, regulatsioone, standardeid ning siseriiklikke ja rahvusvahelisi nõudeid ja määrusi. Esile toodi ka automaatika, andmetöötluse, robootika ja tehisintellekti lahenduste oskuste kasutamine energeetika eri valdkondades,“ ütles Palu.
Rohepööre on Palu sõnul reaalsus, mis mõjutab meid kõiki – oleme osa sellest ja meil tuleb sellega arvestada. Eraldi tähelepanu vajab õppejõudude järelkasvu küsimus: koolid vajavad spetsialiste, kes suudaksid roheoskusi puudutavat infot senisest paremini edasi anda. Palu hinnangul peavad ülikoolid sellesse ise panustama, et täita ettevõtete ja ühiskonna ootusi valdkonna arendamisel.
Kuidas vähendada toidutooret ja tootmisjääke?
Toiduainete töötlemise konsortsiumi juhi, keemia ja biotehnoloogia instituudi toidu- ja biotehnoloogia osakonna juhi Katrin Laose sõnul on sektoris olulisemad roheoskused toidupakendite keskkonnamõju vähendamine, oskus toota energiatõhusalt, oskus vähendada toidujäätmeid ja kadusid, oskus hinnata tootmise kestlikkust, samuti oskus andmeid töödelda ja tootmist digiteerida. Kõige olulisemaks võib Laose hinnangul aga pidada toidutoorme, kaas- ja kõrvalsaaduste ja tootmisjääkide vähendamist.
Tema sõnul leiti õppekavade analüüsimisel, et TalTechi toidu- ja biotehnoloogia bakalaureuse- ning toidutehnoloogia ja -arenduse magistriõppekavad hõlmavad juba mitmeid toidutööstusele olulisi rohepädevusi. „Plaanime luua ka eraldi õppematerjali toidupakendite keskkonnamõju vähendamise kohta, samuti tuleb õppekavasse lisada seni käsitlemata teemad, näiteks kestlikkusaruandlus, elutsüklianalüüs, süsinikujalajälje arvutamine jmt,“ nimetas Laos järgmisi samme.
Transpordisektoris tuleb arvestada üleminekuperioodiga
Transporditeenuste konsortsiumi tegevused katavad nii mere-, lennu-, maantee- kui ka raudteetranspordi valdkonda. Konsortsium toetab vajalike õppimisvõimaluste arendamist ja pakkumist. Lisaks erialastele oskustele peetakse oluliseks universaalseid üldoskusi, näiteks suhtlemis- ja läbirääkimisoskus, kriitiline mõtlemine, muutuvas maailmas kohanemine ning vaimse tervise hoiuga seonduv.
Konsortsiumi juhi, Eesti Mereakadeemia õppedirektori Katre Koidu sõnul on eelkõige meretranspordis, kuid ka teistes transpordisektorites, oluline väljakutse uute tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtuga seotud üleminekuperioodiga arvestamine. „Sel ajal peavad säilima n-ö vanad, kasutusel oleva tehnoloogiaga seotud teadmised ja oskused, samaaegselt peab omandama tulevikuoskuseid. Väljakutseks on ka uute lahenduste osas optimaalsete valikute tegemine – milline on see tehnoloogia, mis tulevikus kõige laialdasemalt sektoris kasutusele võetakse ja tuleks seega juba täna õppekavadesse lisada,“ rääkis Koit.
Iga uue lahendusega, olgu selleks uus tehnoloogia, digiteerimine, automatiseerimine või alternatiivkütus, on tugevalt seotud võimalike riskide hindamine, ennetamine, küberturvalisuse ja ohutuse tagamine, seda kogu tarneahela ja seotud taristusüsteemi lõikes.
Valdkonna arendamisel ja muutuvas keskkonnas toimimiseks on ja jääb üheks oluliseks osaks inimfaktor, mille kohanemist muutustega tuleb senisest veel enam arvestada ja toetada. Kõigi nende muudatustega toimetulemiseks peavad heal tasemel ettevalmistuse saama nii tänased kui homsed transpordisektoris tegutsejad.
Ehitusvaldkonda tuleb vaadata elukaareüleselt
Ehituse ja tsiviilrajatiste valdkond mõjutab üha enam loodust, samal ajal on linnaplaneerimises suund inimtegevuse tulemusel ehitatud keskkonna ja loodusliku keskkonna ühendamisele. Nii on roheoskuste kujundamisel oluline tajuda ümbritseva keskkonna ja linnaruumi arenguid tervikprotsessina, sest kaalukamad otsused tehakse juba planeerimise käigus. Juba siis on vaja läbi mõelda, mis saab hoonest elukaare lõpus. Kuna keskkonnamõju vaatenurgast on parim hoone juba olemasolev, on nendega tegelevatel arhitektidel ning inseneridel vaja mitmeid spetsiifilisi oskusi, alates hoonete paindlikust kasutusviisist ja kohandatavusest ning tervikrenoveerimise lahendustest kuni hoonete lammutamise asemel nende demonteerimiseni.
Uusehitiste puhul saab hoone elementide ja materjalide demonteeritavuse ja korduva kasutamise põhimõttest lähtuda juba alguses. Lisaks tehnilistele oskustele on eduka tervikprotsessi võti kaasatud osapoolte (näiteks tellija, arhitekt, insener, ehitaja) mittetehnilised kompetentsid ja üldpädevused, nagu koostöö, kohanemisvõime, probleemi lahendamise oskus, ettevõtlikkus jms.
Ehituse ja arhitektuuri instituudi vanemlektori ja konsortsiumi juhi Simo Ilometsa sõnul on üheks suundumuseks keskkonda kujundavate spetsialistide koolitamisel võime tänases muutuvas maailmas prognoosida prognoosimatut. „Ehitusvaldkonda on viimasel kümnendil oluliselt mõjutanud erinevad globaalsed väljakutsed, valdkond peab kohanema kliimamuutustega ja biosfääri säilitamise vajadusega. Tervikvaade, oma rolli ja vastutuse tajumine ning uut tüüpi integreeritud hanked on eelduseks arhitektide ja inseneride koostöö ja sünergia soodustamiseks,“ ütles Ilomets.
Tema sõnul peaks ka senised oskustöölised saama lisaks senisele teadmisele „kuidas” teada „miks“, ning vastupidi – kõrgema kutsepädevusega arhitektid ja insenerid lisaks senisele teadmisele „miks“ tajuma töömehe mõistmiseks „kuidas“. Sellele teadmisele aitab kaasa ehitussektorisse jõudnud digipööre, mistõttu on suureks väljakutseks ka valdkonna inimeste digikirjaoskuse kasvatamine,“ märkis Ilomets.
Järgmise põlvkonna digiehituse edendamiseks tuleb arendada juba olemasolevaid ja luua uusi tehnoloogiaid ning harida sektori inimesi digitehnoloogia kasutamiseks. See aga nõuab koostööd nii riigiametite, haridusasutuste kui ka erialaliitude ja ehitussektori ettevõtete vahel.
Materjalide ja toodete kestlik kasutamine kogu elutsükli jooksul
Viies konsortsium vastutab mitme keerulise teema eest: keemiatehnoloogia ja -protsessid, materjalide töötlemine ning tekstiili ja naha valdkonnad. Nii on töö konsortsiumis käinudki kolmes töörühmas. Igas töörühmas on analüüsitud asjassepuutuvaid dokumente, küsitletud ettevõtteid ning leitud igale sektorile olulisemad roheoskused. „Roheoskused nendes kolmes valdkonnas hõlmavad eelkõige oskusi, mis on vajalikud erinevate kestlike materjalide, tehnoloogiate ja toodete väljaarendamiseks. Oluline on ka materjalide ja toodete kestlik kasutamine kogu nende elutsükli jooksul, innovatsioon ja ressursitõhusus. Kõige selle juures on oluline vältida või vähendada negatiivset keskkonnamõju,“ sõnas konsortsiumi juht professor Tiia Plamus.
Plamuse sõnul on roheoskused tuleviku töötajale sama elementaarsed, kui seda on praegu digioskused. „Ilma roheoskusteta ei ole võimalik olla nii kõrg- kui ka kutsekoolide lõpetajatel tööjõuturul konkurentsivõimelised ning ettevõtete töötajate omandatud roheoskused aitavad edaspidi luua ettevõttes uusi väärtusi,“ selgitas Tiia Plamus.
Roheoskused on tulevikuoskused ettevõtjatele
Tehnkaülikool osaleb ka ülikoolidevahelises töörühmas, mis vastutab horisontaalsete roheoskuste väljatöötamise eest, mida on tarvis kõikides eluvaldkondades.
TalTechi rohepöörde nõunik Helen Sooväli-Sepping peab vajalikuks lähtuda oskuste väljatöötamisel ettevõtlussektori vajadustest, sest õpetamises toimuv innovatsioon on suunatud just majanduse elavdamiseks. Nii ongi töörühm välja pakkunud teadmiste ja oskuste paketi, mis koosneb ühelt poolt kliimamuutusega seotud baasteadmistest, näiteks muutuse mõju ettevõtluse erinevatele sektoritele. Teisalt tutvustatakse uusi ettevõtlustegevust suunavaid regulatsioone, nende rakendamist ning mõju hindamist ettevõtetele.
Kui täna on ettevõtete juhtide teadmised roheinnovatsioonist ahtad, siis oskuste arendamisel on eraldi tähelepanu pööratud juhtimisoskuste koolitamisele rohevõtmes. Uued oskused ei jää ainult ülikoolide seinte vahel õpetamiseks, vaid leiavad koha ka kutsestandardites kõikidel tasanditel.
Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.