Rohepöörde edukaks elluviimiseks ei piisa vaid uutest tehnoloogiatest – vaja on süstemaatilist õpet, põlvkondadevahelist mõistmist ning tugevat koostööd hariduse ja ettevõtluse vahel. Sellise sõnumi andsid 29. mail toimunud roheoskuste konverentsil edasi TalTechi kestliku arengu ja rohepöörde nõunik Helen Sooväli-Sepping ning professor Tiia Plamus.
„Rohepööre vajab eeskätt julgust – mõista, kohaneda ja muuta,“ rõhutas Helen Sooväli-Sepping oma ettekandes. Ta võrdles roheoskusi tuulega: „Me ei näe teda, aga ta mõjutab meid pidevalt. Kui tuul paisub tormiks, võib see olla ohtlik – nagu ka kestlikkustrendide ignoreerimine.“
Sooväli-Seppingu sõnul ei saa kestlikust arengust rääkida ilma inimfaktorita. Põlvkondadevaheline mõistmine ja koostöö muutub üha olulisemaks – õpetajad (X-generatsioon) ja õppijad (Z-generatsioon) lähtuvad erinevatest väärtustest ning ootustest õppimisele. „Õpetamise viis peabki lähtuma sellest erinevusest. Noored soovivad õppida praktiliselt, interdistsiplinaarselt ja keskkonda silmas pidades,“ ütles ta, tuues eeskujuks Brüsselis tutvustatud tudengite loodud monomaterjalidest auto Phoenixi.
Tehnoloogia kiire areng, eriti tehisintellekti laialdane levik, on samuti fookuses. Sooväli-Seppingu sõnul avab AI enneolematuid võimalusi nii sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks kui keskkonna kaitsmiseks. „Meil on vaja oskusi, mis ühendavad tehnoloogia mõistmise ja inimese mõistmise – sealhulgas emotsionaalset intelligentsust,“ rõhutas ta. Just see aitab näha numbrite ja algoritmide taga inimest ja loodust.
Professor Tiia Plamus lisas konverentsil, et roheoskuste õpetamine peab algama varakult ja olema süsteemne. Tema juhitav keemia- ja materjalitehnoloogiate konsortsium on analüüsinud õppejõudude valmisolekut ning ettevõtete ootusi. „On neid, kes on roheoskusi juba aastaid õpetanud, aga ka neid, kes pole teemaga kokku puutunud. Meie tasuta koolitused aitavad neid järele aidata,“ selgitas ta.
Ettevõtete teadlikkus on samuti ebaühtlane – paljudes sektorites on veel pikk tee minna. „Just seetõttu peame roheteemad varakult õppekavadesse tooma ning siduma ülikooli ja ettevõtted tihedamalt. Praktikad, projektid ja külalisloengud aitavad kujundada tulevast tööjõudu ettevõtete vajadustele vastavaks,“ ütles Plamus. Ta rõhutas, et õppekavade kohandamine pole keeruline – küsimus on tahtes ja koostöös.
Mõlema eksperdi sõnum oli ühene: roheoskused ei ole pelgalt tuleviku vajadus – need on ellujäämisoskus. Ja nende õpetamine algab mõistmisest: nii ressursside, inimeste kui muutuste mõistmisest.