Oled sa kunagi mõelnud, milline on doktoriõpingute argipäev ja milliseid teadmisi see toob? Selles artiklis tutvume TalTechi Küberneetika Instituudi doktorandi Romain Jacques Elie Bernasconi looga. Bernasconi on noor teadlane, kelle huvi inimkeha mõistmise vastu on juhatanud teda ebatüüpiliste õpingute teekonnani.
Esimesed sammud teadusesse
Romaini akadeemiline teekond algas ebatavaliste valikutega. Ta lõpetas kaks bakalaureuseõppe programmi sporditeadustes, mis andsid talle tugeva aluse treeneri ja tervisega seotud spordispetsialistina töötamiseks. Magistriõppes avanes tal aga võimalus liituda Montpellieris (Prantsusmaa) INRAE teadustöö osakonnaga, uurides vananevate hiirte lihasfunktsiooni.
„See kogemus oli minu jaoks revolutsiooniline,” sõnab Bernasconi. „Teadmine, kui palju on veel avastamata, tekitas minus kustumatu teadmistejanu.” Just see viis ta otsuseni jätkata doktoriõpingutega, keskendudes skeletilihaste füsioloogiale.
Doktorantuuri valik ja sisseastumisprotsess
„Tunnistan ausalt, et programmi sisu polnud minu jaoks esmatähtis – mind huvitas eelkõige uurimisteema,” räägib Romain. Ta leidis TalTechi doktorantuuri pakkumise 2021. aastal ning saatis teele motivatsioonikirja ja elulookirjelduse. Sellele järgnes peagi intervjuu, mille tulemusel sai ta võimaluse programmiga liituda.
Sisseastumisprotsess polnud siiski lihtne. „Tuli leida vandetõlk, et tõlkida kõik diplomid ja õpitulemused, mis oli keeruline ja aeganõudev,” meenutab ta.
Uurimisteema ja teadustöö olulisus
Romain töötab TalTechi Küberneetika Instituudi süsteemibioloogia laboris, kus tema uurimistöö keskendub skeletilihaste kiudude üleminekuprotsessidele. „Skeletilihaste kiud erinevad vastupidavuse, ainevahetuse ja jõu poolest ning nende koostist mõjutavad treening, vanus, haigused ja palju muud. Uurin hiiremudelis kreatiini puuduse mõju lihaste energiametabolismile ja lihaskiudude kooslusele,” selgitab ta.
Tema töö on oluline paljudes valdkondades, sealhulgas loomakasvatuses, ainevahetushaiguste ravis ning tervena vananemise protsesside paremaks mõistmiseks.
Väljakutsed ja õppetunnid
Romain tunnistab, et doktoriõpingud on täis väikeseid võite ja suuri väljakutseid. „Kõige rahuldust pakkuvam on probleemide lahendamine. Kui miski lõpuks töötab, on see väga motiveeriv.”
Miks õppida doktorantuuris?
„Doktorikraad pole vajalik paljudes kõrgepalgalistes ametites, kuid see on hädavajalik neile, kes soovivad karjääri teha teadusmaailmas,” rõhutab ta. Doktorantuuri jooksul arenevad oskused, mis on väärtuslikud igal elualal: projektijuhtimine, probleemide lahendamine, suhtlemisoskus ja keerukate instrumentide kasutamine.
Eestis õppimise kogemus
Romaini otsus Eestisse õppima tulla oli osalt seotud isiklike ja poliitiliste põhjustega, kuid otsustavaks sai siiski huvi uurimisteema vastu. „Eesti on väike, kuid ettevõtlik. Siin on tehnoloogiat soosiv keskkond ja avatud suhtumine, mis on intellektuaalselt innustav,” sõnab ta.
Eestis näeb ta võimalust tegeleda tulevikutehnoloogiatega ja nautida rahvusvahelist teaduskeskkonda. „Senine kogemus on olnud väga positiivne.”
Soovitus tulevastele doktorantidele
Romaini sõnul on edukaks doktoriõpinguteks vajalikud uudishimu, visadus ja stoiline rahu. „Teadus nõuab aega ja kannatlikkust, kuid tulemused on seda väärt.”