TalTechi Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht rõhutab, et haridusteed ei ole enam sirged ega ühesuunalised. Nii kutseharidus kui ka rakenduskõrgharidus on nüüdisaegse ühis­konna tööjõuvajadusi arvestavad haridusvaldkonnad, mille kvaliteeti ja jätkuõppe võimalusi on viimastel aastatel süsteemselt arendatud. Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmetel õppis 2023/2024. õppeaastal riigi rahastatavatel esma- ja jätkukutse (2.–5. kutsetase) 684 õppekaval 26 311 õpilast. Kutsehariduse nominaalajaga lõpetanute osakaal suurenes perioodil 2016–2024 54,5 protsendilt 60-ni.

Vaatamata edusammudele on kutseharidus pärast põhikooli endiselt vähepopulaarne. Eesmärkidest hoolimata langes kutsehariduse omandanute osakaal (viis aastat pärast põhikooli lõpetamist) 2018–2023 aastail 23%-lt 21,2%-ni (haridussilm.ee). Kutsehariduse atraktiivsust loodetakse kasvatada käivitunud reformi ja Inseneriakadeemia (INSA) abil. 

Rakenduskõrgharidusõppes (õppeaeg 3–4 aastat) õpib umbes 11 500 üliõpilast 199 õppekaval. Seda pakuvad Eestis 11 rakenduskõrgkooli, sh TalTechi Tartu ja Virumaa kolledž. Nominaalajaga lõpetanute osakaal rakenduskõrghariduses ei ole avalikult eristatud, kõrghariduses on see 51–54,8% (2018–2023).

TalTechi prorektor prof Hendrik Voll tõi aga välja inseneeria seisukohalt olulise kutsehariduse kitsaskoha: 2023. a lõpetas kutsekeskhariduse Eestis 2236 noort, kellest ainult 192 (8,59 %) sooritas laia matemaatika riigieksami. Veelgi kõnekam on, et eksamil vähemalt 50 punkti, mis Volli hinnangul võiks olla ülikoolidesse sisseastumiseks minimaalne tase, saavutas vaid 33 lõpetajat (1,47%).

Saksa moodi: ettevõtete tugi rakenduslikus hariduses

Erinevate haridustasemete ja ettevõtete oma­vahelist koostööd on meil võimalik õppida Saksamaalt, mille partnerid Hanse-Parlament ja Hamburgi Rakenduskõrgkool selgitasid lõppevas EL Erasmus+ projektis BA&VET (https://ba-vet.eu/), kuidas kutse- ja rakenduskõrghariduse omandamine toimub peamiselt duaalõppe süsteemis: õppur töötab ettevõttes ja õpib samal ajal kutsekoolis. Projekti tulemusel luuakse, testitakse ja hinnatakse kahe kutse-rakenduskõrghariduse õppekava rakendatavust Satakunta/Hamburgi Rakenduskõrgkoolis (Soome/Saksamaa).

Saksamaal põhineb kutseharidus ja -koolitus (VET) riigi, ettevõtete ja sotsiaalpartnerite koostööl. Haridus- ja teadusministeerium (BMBF) vastutab üldise kutsehariduspoliitika eest: koordineerib ja juhib kõiki koolitusvaldkondi koostöös ministeeriumidega. BMBF teeb tihedat koostööd ka föderaalse kutsehariduse ja -koolituse instituudiga (BIBB), mis viib läbi uuringuid ning nõustab föderaalvalitsust ja kutseõppe pakkujaid. Liidumaad vastutavad kutsehariduse koolipõhise osa eest ning neil on kutseõppe komiteed, kus osalevad tööandjate ja töötajate esindajad.

Õpipoisiõppe programmid (duaalne süsteem; EQF 4. tase) on kutsehariduse peamine sammas ja see meelitab ligi ka gümnaasiumi lõpetanuid: rohkem kui veerand õpipoissidest on enne õppima asumist omandanud kesk­hariduse. Programmid kestavad tavaliselt kolm aastat ja ühendavad ettevõtteid ja kutsekoole. Töökohapõhise õppe osakaal on umbes 75% ning kutsekoolis umbes 25%.

Duaalses programmis osalemiseks tuleb õppija ja ettevõtte vahel sõlmida õpipoisiõppe leping. Parimal juhul kannavad ettevõtted koolituse kulud ja maksavad õppijatele palka. Koolituse edukalt läbinud on kvalifitseeritud töötama oskustöölistena. Paraku on Saksamaa kutsekoolide-ettevõtete (duaalse kutsehariduse) õpipoiste arv 24 aastaga (2000–2024) vähenenud 1,7 miljonilt 1,2 miljonini.

Paralleelselt õpipoisiõppega toimuvad koolipõhised kutseõppeprogrammid keskhariduse tasemel (EQF tase 2–4), mis erinevad juurdepääsu, kestuse, tüüpide ja kvalifikatsioonitasemete poolest. Näiteks:

• täiskoormusega kutseõppeasutuste programmid (Berufsfachschule, kestus 1–3 aastat olenevalt kvalifikatsiooni tüübist ja tasemest), mis annavad näiteks õe või lapsehoidja kvalifikatsiooni. Minimaalne sisseastumisnõue on põhikooli lõputunnistus;
• rakenduslikud keskhariduse programmid (Berufliches Gymnasium/Fachgymnasium, kestus 2–3 aastat), kuhu sisseastumiseks on vaja kutsekooli lõputunnistust.

Sotsiaalselt ebasoodsas olukorras, õpiraskuste, puude või ebapiisava saksa keele oskusega noortel on võimalus edasi kvalifitseeruda erinevate üleminekuprogrammide kaudu: kutseõppe eelkoolitus või kutseõppe baas­aasta.

Kutsega veel kõrgemale

Kesk- või kutseharidusjärgsed (Berufsoberschulen ja Fachoberschulen) täienduskoolitused kestavad 1–3 aastat ning annavad sügavamaid rakenduslikke teadmisi. 

Kolmanda taseme kutsekvalifikatsiooniga taotlejatel on juurdepääs kutseõppe täiendõppele (AVT), mis viib EQF 6. taseme kvalifikatsioonini, sealhulgas meistri, tehniku ja spetsialisti kutseõppesse. AVT annab õiguse iseseisvalt ametit pidada, palgata ja koolitada õpipoisse ning registreeruda erialastele bakalaureuseõppe programmidele. See hõlbustab ka keskastme juhtide kvalifikatsioonide omandamist ettevõtetes. Täiendkoolitus on kutseõppe atraktiivsuse peamine tegur: kvalifikatsioonide omandamiseks ettevalmistavaid kursusi pakuvad kaubandus- ja tööstuskojad või koolid (Fachoberschulen, meistrikoolid). Hindamisele pääs eeldab üldiselt mitmeaastast praktikat vastaval ametikohal.

Praktikale orienteeritud õpe (täiendkoolitused) on samuti (rakendus)kõrghariduse oluline element (EQF tasemed 6–7). Duaalsed õppeprogrammid pakuvad kutse- ja akadeemilise koolituse kombinatsiooni rakendusteaduste ülikoolide bakalaureuseõppe programmides ja muudes kõrgharidusasutustes (Berufsakademien, duale Hochschule). Mõned neist viivad topeltkvalifikatsioonini: kutsekvalifikatsioon ja bakalaureuse- või magistrikraad. Täiendkoolitusel on üha olulisem roll tööalase konkurentsivõime parandamisel. Seda iseloomustab lai valik koolituspakkujaid ja madal riikliku reguleerimise tase. Saksa­maa ettevõtete ja rakenduskõrgkoolide duaalse õppe üliõpilaste arv on 24 aastaga (2000–2024) suurenenud enam kui poole võrra: 1,8 miljonilt 2,9 miljonini.

Ka meil on vähemalt inseneeria valdkonnas positiivseid arenguid – TalTechi integreeritud õppekavadel oli tänavu rekordiline vastuvõtt. Suur tänu koostööpartneritele, sealhulgas Hugo Treffneri ja Jaan Poska gümnaasiumidele. Soovime kõigile ilusat uue kooliaasta algust!

Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.