Enne 1990. aastaid kõikjal Eestis ehitatud korterelamutel on küllalt sarnased probleemid – suur energiakulu, kehv ventilatsioon ja sisekliima ning ebaühtlane sisetemperatuur. Võrreldes tavapärase ehk tellingutel välisseina soojustamisega väheneb uudse moodusega märkimisväärselt renoveerimistöödeks kuluv aeg.

"Tunnustan Kuuma 4 korteriühistut, kes võttis enda kanda rolli olla Eestis teistele ühistutele eeskujuks ning oli valmis veel siinsel eluasemeturul veel väga uut, kuid väga perspektiivikat renoveerimisviisi katsetama," lausus majandus- ja taristuminister Taavi Aas. "Samas on Kuuma 4 ühistu kogemus hindamatu kõikide teiste Eesti ühistute vaatest, sest tulevikus annab see meile võimaluse teha kaasaegseks ja energiat säästvaks üle Eesti tuhandeid kortermaju optimaalse ajakuluga ja seetõttu ka majade elanikke tunduvalt vähem häirides."

Tallinna Tehnikaülikooli professor Targo Kalamees lisas, et tänaseks on tehases eeltoodetud lisasoojustuselementidega renoveerimist piloteeritud kahel hoonel – viiekorruselisel Tehnikaülikooli pereühiselamul ning kolmekorruselisel kortermajal Sauel Kuuma tänaval.

"Arvestades aga meie elamufondi, siis järgmine arendusprojekt saab rakendada sarnast renoveerimislahendust suurlinnade magalarajoonides, näiteks Tallinnas Lasnamäel ja Õismäel või Tartus Annelinnas," lausus professor Kalamees.

Kuuma 4 korterelamu renoveeris element- ja moodulhoonete tootja Timbeco, kes pani soojustusmoodulid kokku Tõdval asuvas tehases. Renoveerimisprotsessi, mida nõustasid Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteadlased, kestuseks kujunes üheksa kuud, valmimist mõjutasid mõnevõrra koroonapandeemia ja sellega seotud tarneraskused.

"Meie jaoks oli selle korterelamu, mis valitud üleeuroopalise Drive0 innovatsiooniprojekti osaliseks, puhul tegemist ainulaadse võimalusega ringmajandusel põhinevast renoveerimisprojektist õppida," lausus Timbeco Ehituse projektijuht Eero Nigumann. "Eesmärk oli rekonstrueerida kortermaja võimalikult optimaalsel – lühikese ajaperioodi jooksul ja kasutades ehitusmaterjale selliselt, et neid oleks võimalik taaskasutada ka pärast rekonstrueeritava hoone eluea lõppu. Kasutasime ka võimalikult palju kodumaise päritoluga tooteid ja materjale, näiteks fassaadielemendid ja aknad on toodetud Eestis."

Renoveerimise käigus utiliseeriti tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmed selliselt, et neid võimalikult palju taaskasutada. Näiteks vanadest küttesüsteemitorudest rajatakse majaelanikele rattahoidjad; hoone panduse valamiseks kasutati taaskasutatud täiteainest betooni; maja endine katuseplekk võetakse uuesti kasutusele Lõuna-Eestis asuva talu katusel; vanad aknad lähevad uuesti ringlusesse ja võetakse osaliselt kasutusele näiteks korteriomanike suvilates ning vanad malmradiaatorid puhastati põhjalikult ning taaskasutati osaliselt hoone trepikodades.

Sauel asuva kortermaja renoveerimist toetasid Euroopa Liidu Horizon 2020 projekt DRIVE0 ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (varasem KredEx). Paralleelselt veab Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA Euroopa mõistes ainulaadset tehaselise rekonstrueerimise pilootprojekti, mille käigus katsetatakse samal meetodil majade korrastamist suuremal skaalal. Esimesed majad peaksid töösse minema juba sel aastal.