Lõppeval aastal töötas Mihkel Kõrgesaare meretehnoloogia ja hüdrodünaamika uurimisrühmas järeldoktor-teadur Zhaolong Yu, kelle koduülikool on Norra tehnikaülikool NTNU, kus ta järgmise karjäärisammuna hiljuti kaasprofessoriks valiti.
TalTechis tegeles Zhaolong Yu arvutusliku hüdrodünaamikaga, täpsemalt lineaarse potentsiaalse voolamise teooriaga, mida rakendas merekonstruktsioonidele avalduvate hüdrodünaamiliste koormuste leidmiseks ehk vedeliku ja konstruktsiooni vastasmõju modelleerimiseks. Selline töö võimaldab hinnata õnnetuskoormusi, näiteks laeva või ujuvtuugeni konstruktsiooni deformatsioone kokkupõrkel.
Arvutusliku hüdrodünaamika võtmeküsimus on arvutusmudelis tehtavad lihtsustused. Kõige lihtsamad arvutusmudelid vedeliku mõju ei arvestagi. Ka selliste mudelite kasutamine on teatud kokkupõrgete hindamisel põhjendatud, näiteks võrreldes erinevate konstruktsioonilahenduste käitumist samades tingimustes. Mihkel Kõrgesaare uurimisrühm arendab keerukamaid kokkupõrkeolukordi käsitlevaid arvutusmudeleid, kus vedeliku mõju arvestamine on vajalik. Katseliselt, eriti täisskaalas, oleks niisuguste hüdrodünaamiliste koormuste igakordne simuleerimine ja riskide väljaselgitamine äärmiselt kulukas.
Zhaolong Yu alustatud tööd jätkab Mihkel Kõrgesaare värske doktorant, väikelaevaehituse kompetentsikeskuse mehaanikainsener Tarmo Sahk. Doktoritöö eesmärk on kokkupõrkeanalüüsi arvutusmudelit edasi arendada ning arvutusmudeli paikapidavus väikelaevaehituse kompetentsikeskuses basseinikatsetega kinnitada.
„Arvutuslik hüdrodünaamika on meretööstuses väga aktuaalne, eriti seoses muutuvate regulatsioonide ja nõuetega. Järjest suurenev ja kergemini kättesaadav arvutusvõimsus loob palju võimalusi laevade optimeerimiseks, misläbi on võimalik toota paremaid ja efektiivsemaid laevu ja merekonstruktsioone. Selleks on aga tarvis luua korrektseid arvutusmudeleid, mis suudavad kiirelt ja lihtsalt välja tuua konstruktsioonis arendamist vajavad kohad. Doktorandina on mul nüüd võimalus oma varasemale laevamudelite katsetamise praktilisele kogemusele juurde lisada ka sügavam teoreetiline teadmine sellest, mis õnnetuse või kokkupõrke hetkel laeva ümber ja sees toimub.“ – Tarmo Sahk
Kristjan Tabri, DSc on konstruktsiooni ja vedelikumehaanika uurimisrühma vanemteadur, ehituse ja arhitektuuri doktoriõppekava juht ning väikelaevaehituse kompetentsikeskuse juhataja.
Mihkel Kõrgesaar, DSc on meretehnoloogia ja hüdrodünaamika uurimisrühma juht, abiprofessor tenuuris.
Tarmo Sahk, MSc on arvutusliku hüdrodünaamika doktorant, väikelaevaehituse kompetentsikeskuse mehaanikainsener ja laevade mudelkatsete ekspert.