Tallinna Tehnikaülikool

Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime konverentsi Industry 5.0 raames toimus esmakordselt konkurss Tööstuse Kiirendi 2025. Hääletuse tulemusena kuulutati täna konkursi võitjaks Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE, mille eesmärk on aidata ettevõtetel kasutusele võtta tehisintellekti ja robootika lahendusi ning ühiskonna teadlikkuse tõstmine tehisintellekti valdkonnas. 

Tööstuse kiirendi 2025
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Kaspar Peek, AIRE juht Kirke Maar ning konverentsi päevajuht ja Roofit.Solar kaasasutaja Helen Anijalg. Foto: Joanna Jõhvikas

Valiku oluline kriteerium oli positiivne mõju tööstuse arengule ja konkurentsivõimele – olgu selleks uus tehnoloogia, targem juhtimisviis, väärt algatus või julge otsus. Kaalukausi AIRE kasuks kallutas nende panus Eesti tööstusettevõtete innovatsioonikultuuri arendamisse: 1300 koolitustel osalenut, 2500 AIRE klubides osalenut, 61 algatatud demoprojekti ja erinevad nõustamisteenused. AIRE algne eesmärk oli kaasata 150 ettevõtet, kuid tänaseks on nende võrgustik laienenud 270 ettevõtteni, kelle kogukäive moodustab juba 15% Eesti tööstusettevõtete kogukäibest. See on selge märk, et AIRE on suutnud leida ühise keele nii teadlaste kui ka ettevõtjatega.

„AIRE-l on ääretult hea meel olla märgatud ja tunnustatud oma sektori tegijate poolt. Tunnetame AIRE-s, et kasvanud on nii ettevõtete teadlikkus kui ka usaldus ülikoolide ja uute tehnoloogiate vastu. Huvi meie teenuste vastu on olnud oluliselt suurem, kui alguses võis prognoosida,“ sõnas AIRE juhataja Kirke Maar. Tema sõnul kasutab üks ettevõte AIRE-s keskmiselt 4 teenust, mis omakorda näitab, et tegu ei ole pealiskaudse huviga, vaid tõelise sooviga tehisintellekti ja robootikalahendusi rakendada ja nende abil konkurentsivõimet tõsta. 

„Tehisintellekti ja robootika rakendamine tööstuses ei ole pelgalt tehnoloogiline küsimus, vaid see on inimeste koostöö, usalduse ja julguse küsimus. Meie missioon on aidata Eesti ettevõtetel jõuda järgmisele tasemele. Mitte keegi meist ei tee seda üksi. See auhind kuulub kõigile, kes on olnud valmis katsetama, õppima ja oma kogemust jagama,“ lisas Maar.

Tööstuse kiirendi konkursi näol oli tegu rahva vaba valikuga: kandidaate esitasid ettevõtjad ja inimesed ise ning ka valimine toimus vabalt ja avatult internetis. Eraldi žüriid ei olnud.  

Tööstuse Kiirendi 2025 tunnustusele esitati veel: Icosagen, Venten OÜ, Swedbanki tööstusettevõtete iga-aastane uuring, EISi tööstuse digitaliseerimise meistriklass, Keskkonnainvesteeringute Keskus SA, Skeleton Technologies, ITLi küberturvalisuse kampaania VKEdele, Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat ja TalTechi tööstustehnika professor Tauno Otto.

Konkursiga soovivad konverentsi korraldajad tunnustada tegu, inimest, ettevõtet, ideed või algatust, mis on viimase aasta jooksul andnud olulise panuse Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime kasvu.