TalTechi vabariigi aastapäeva aktusel kuulutati välja aasta parimad teadusartiklid – üks sotsiaal- ja humanitaar-, kaks tehnoloogia ning üks loodus-, täppis- ja terviseteaduste valdkonnast.

Teemad ulatusid AI usaldusväärsuse tõstmisest ja murrangulisest jõuelektroonika tehnoloogiast digivahendite kasutamise mõjude ja naiste-tütarlaste munasarjade uurimiseni.
Eesti näitab, kuidas digivahendid mõjutavad ettevõtluse ökosüsteemi
Parimaks sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonna teadusartikliks valiti TalTechi majandusteaduskonna ettevõtluse kaasprofessori Aki Harima „Digital boundary spanning in the evolution of entrepreneurial ecosystems: A dynamic capabilities perspective“, mis ilmus 2024. aastal väljaandes Journal of Business Research.
Aasta tagasi Eestisse tööle tundud Jaapani teadlane uuris Eesti näitel digivahendite mõju ettevõtluse ökosüsteemi (EE) arendamisel. EE on viimaste aegade kiiresti arenev teema ettevõtluse ja juhtimise teadusuuringutes, tähistades omavahel seotud osapooli ja tegureid piirkonnas, mis loovad toetava keskkonna tootlikuks ettevõtluseks. Harima näitab, kuidas EE-d saavad kasutada digitaalseid tööriistu väliste ressursside hankimiseks ja oma arengu edendamiseks.
Jõuline murrang jõuelektroonikas
Tehnika ja tehnoloogia valdkonnas valiti kaks parimat artiklit.
Inseneriteaduskonnast võitis väljaandes IEEE Transactions on Power Electronics ilmunud artikkel Soft Switching Bidirectional Step-Up/Down Partial Power Converter with Reduced Components Stress. 38 tegevusaastaga kuulub see jõuelektroonika mainekamate ajakirjade hulka.
Miks on see teema oluline? Nimelt on kaasaegsete jõuelektroonikasüsteemide jõudlust piiranud nii senine muundurite tehnoloogia kui ka materjalid. Energiatõhususes märkimisväärse hüppe tegemiseks oli ammu vajadus uutmoodi lahenduse järele. Ja TalTechi teadlased said sellega hakkama. Tegemist on andeka doktorandi Naser Hassanpouri teadustööga, mis peagi vormub doktoritööks. Teadusartikkel, mille autoriteks on lisaks Hassanpourile ka TalTechi teadlased Andrii Chub, Andrei Blinov ja akadeemik Dmitri Vinnikov, sisaldab põhjalikku võrdlevat analüüsi muunduri tööpõhimõttest ja pehmelülituse (ingl soft switching) tulemuslikkusest. Eriti väärtuslikuks teeb analüüsi fakt, et tulemusi on suudetud ka katseliselt tõestada. Teadustöö ja -artikkel on olulisteks verstapostideks jõuelektroonika valdkonnas, sillutades teed mikrovõrkudele, mille energiatõhusus on üle 99%.
AI usaldusväärsemaks ja läbipaistvamaks
Tehnoloogia valdkonna teise võiduartikli Improving IoT security with explainable AI: quantitative evaluation of explainability for IoT botnet detection autorid – IT-teaduskonna teadlased Rajesh Kalakoti, Hayretdin Bahsi ja Sven Nõmm – seadsid eesmärgi muuta AI ühiskonna jaoks läbipaistvamaks, usaldusväärsemaks ja kasulikumaks ning pakkusid lahendusi, kuidas seda teha. Oma uuringu tulemusi selgitavad nad prestiižses väljaandes IEEE Internet of Things Journal, et miks ja kui oluline on arvestada seletatavuse kvaliteeti kvantitatiivsel hindamisel koos mudelite tuvastusvõimekusega. Lisaks annavad nad põhjaliku ülevaate XAI tähtsusest ja rollist küberjulgeolekus. Miks see teema on oluline? Pole ju saladus, et asjade interneti robotvõrkude suur levik on muutunud internetti ühendatud seadmete jaoks suureks turvariskiks, kusjuures see ohustab kõiki – nii meie kodusid, ettevõtteid kui ka riigi kriitilist taristut.
Žürii tõstis parima valimisel esile lisaks ajakirja mõjukust ja artikli vaatamiste kõrget arvu.
Viljakuse hindamine võib oluliselt muutuda
TalTech valis loodus-, täppis- ja terviseteaduste valdkonna aasta parimaks naiste viljakusega seoses uusi avastusi tutvustanud teadusartikli In-depth analysis of transcriptomes in ovarian cortical follicles from children and adults reveals interfollicular heterogeneity, mis ilmus mainekas teadusajakirjas Nature Communications.
Nimelt avastas rahvusvaheline uurimisrühm, kuhu kuulusid ka TalTechi teadlased, teiste seas aasta noorteadlaseks valitud kaasprofessor Agne Velthut-Meikas ja 2021. aastal doktorikraadi kaitsnud Ilmatar Rooda, noorte vähipatsientide viljakuse säilitamise võimalusi uurides ootamatult uut tüüpi folliikulid. Tegemist on nn tugifolliikulitega, mis ei arenda eluvõimelisi munarakke, aga mängivad olulist rolli teiste folliikulite toetamisel. Selle tulemusega seadsid autorid hüpoteesi, mille järgi umbes kolmandik naise munasarja folliikulitest osaleb ülejäänud 2/3 folliikulite küpsemise regulatsioonis. See teadmine võib oluliselt muuta meetodeid, kuidas hinnatakse naise viljakust tema reproduktiivses eas ning ka kehavälise viljastamise eel kasutatavaid munasarja stimuleerimise võimalusi.