Reijo Karu, TalTechi rahvusvahelise koostöö juht | Foto: erakogu

Enne Fidžile minemist oli ta vahetusõpilasena õppinud Kreekas (2015) ja Hollandis (2016 ja 2019). Teist korda Hollandis olles nägi ta ülikooli vahetusõpingute veebilehel, et on tekkinud võimalus minna Fidžile. „Olin varem käinud ainult Euroopas, nii et Fidžile minek tundus täpselt omal kohal olevat. Eriti arvestades, et väga suure tõenäosusega jääks see mu viimaseks õpirändeks – vähemalt lähiaastateks või sellisel kujul,“ meenutab Kristjan, kuidas eksootiline saareriik Vaikses ookeanis tema ajutiseks koduks saama hakkas.

Mis Sind on motiveerinud sellist isiklikku rahvusvahelistumist tegema?

Ei saa salata, et peamise tõuke annab Erasmuse stipendium. Mingis mõttes on vahetusõpingud ka sõltuvust tekitavad.

Esimene kord oli ajendiks näha ja kogeda teist kultuuri, mistõttu valisingi Kreeka. Sealne elamus ja kokkupuude teiste kultuuridega – oli seal teisigi vahetusõpilasi – pani tahtma avastada rohkem. Olin alles Kreekas õppimas, kui juba valisin järgmist sihtkohta vahetusõpinguteks ning Hollandis sain taas vägeva elamuse.

Pärast 2016. aasta Hollandis käiku teadsin, et iga kogemus on erinev ning oluline pole, kuhu vahetusõpilaseks minna, vaid et üldse minna.

Kirjelda oma eluolu Fidžil.

Fidžil algab õppeaasta veebruaris, läksingi sinna sealse õppeaasta alguses. Igapäevases õppetöös väga suuri erinevusi välja tuua ei saa – toimuvad loengud nagu igal pool mujalgi ning hinde saamiseks on vaja teha grupitööd, esseed ja eksam. Nagu magistrierialadel tihtilugu tavapärane, toimuvad loengud õhtusel ajal, et ka töötavad inimesed saaksid loengutes käia.

Elasin Suva linnas, mis on umbes sama suur kui Tallinn. Jagasin elukohta üsna heas naabruskonnas kahekorruselises majas, kus teisel korrusel elas majaomaniku pere ja esimesel korrusel oli kaks korterit tudengitele välja üüritud: mina koos kahe sama ülikooli tudengiga ühes, veel neli tudengit teises korteris. Nende kõigiga sai kodus aega veeta, kodust väljas leidsin sõpru õpingukaaslaste hulgast ja mujalt. Minusugune eurooplane on seal üsna haruldane nähtus. Fidžilased on äärmiselt sõbraliku olemisega, tihti astuti tänaval ja ülikoolilinnakus ligi ja tehti tutvust, nii et sõprade-tuttavate leidmine oli üsna lihtne.

Üritasin võimalikult palju ringi reisida, kuid koroonapandeemia saabudes tuli elu mõneks ajaks seisma panna, nagu mujalgi maailmas.

Kui vaatad Fidžilt TalTechi ja Eesti poole, siis kuidas paistab?

Olles kogu aeg Eestis ja käies arenguga kaasa, on raske muutusi hoomata. Ka varasemad vahetusõpingud on aidanud mõista, mis on Eestis head, kuid Fidži puhul nägin, mis juhtuks, kui peaksime pool sammu tagasi astuma. Kuna Fidži on siiski arengumaa, on seal parem aru saada, kui kaugele on Eesti arenenud.

Fidžile jõudes olin aga positiivselt üllatunud: näiteks internet oli seal väga heal tasemel ja ühistranspordis kasutatakse viibatavaid bussikaarte nagu Eestiski. Samas, transpordivahendid olid üldiselt väga vanad. Inimesed jällegi on äärmiselt sõbralikud ja avatud nii lähedaste kui ka võõrastega suheldes.

Minu teiste õpirände kogemustega võrreldes oli Fidžil oluliselt rohkem asjaajamist. Euroopas on ju reisimine äärmiselt lihtne. Fidži puhul oli vaja tegeleda viisaga, sinna lendamine oli keeruline, lisandus üsna raske kohanemine ajavahega. Kogu asjaajamine toimus paberil: enne minekut täitsin paberil erinevad avaldused ja saatsin Fidžile. Kohapeal samamoodi: kui mu tunniplaanis oli konflikt ja pidin välja vahetama ühe õppeaine, kõndisin ülikoolilinnakus asutuste vahel paberitega umbes neli tundi edasi-tagasi, Eestis oleks selle kordaajamine võtnud kõige rohkem 15 minutit.

Kirjelda oma õpirände kogemust koroonapandeemia kontekstis: kuidas muutus elu Fidžil?

Eks sealgi jäi elu seisma. Fidžil hakkasid sündmused arenema just enne nädalapikkust vaheaega. Olin endale plaaninud väikese ringreisi, mille pidin koroona tõttu tühistama.

Kuna Fidži tervishoiusüsteem on nõrk, võeti seal viirust üsna tõsiselt. Kohe esimese juhtumi järel pandi riigipiirid kinni ja rakendati öist liikumiskeeldu, sotsiaalset distantseerimist jne. Linn, kus esimene juhtum avastati, pandi samuti kohe „lukku“.

Kogu õppetöö muutus digitaalseks, kuid Fidžil puudus varasem kogemus veebiõppega – puudusid online-materjalid ja kõik muu vajalik. Arenguhüpe oli aga kiire ja suur ning paari nädala jooksul suudeti veebiõpe ülikoolis sisse viia.

Lisaks kaugõppele mõjutas pandeemia minu äratulemist. Esialgu peatas kohalik lennufirma lennud kuni mai lõpuni, mis mulle sobis, sest plaanisin lahkuda juuni algul. Hiljem pikendati lendude tühistamine juuni lõpuni ja lõpuks juuli lõpuni. Juuni keskpaigast aga hakkas Uus-Meremaa lennufirma tegema iganädalaselt ühe lennu Fidžilt Uus-Meremaale ja nii õnnestuski mul plaanitust vaid kuu hiljem koju lennata.

Mida oled oma vahetussemestritest saanud, millest oleksid koduülikooliga piirdudes kindlasti ilma jäänud?

Kasvab julgus midagi ette võtta ja paraneb võõrkeeleoskus.

Kindlasti teeb see tugevamaks ka inimesena, sest tahes-tahtmata tuleb ette situatsioone ja probleeme, mida poleks suutnud aimatagi. Nende lahendamine ongi reaalne elu ja selliseid olukordi ei saa ühegi õppeaine raames klassiruumis tekitada.

Teise kultuuriruumi kogemine arendab inimesena niivõrd palju: paneb mõistma teisi inimesi, kasvatab empaatiavõimet, avardab silmaringi, annab ko­gu eluolule uue vaatevinkli. Võime näha asju läbi teiste silmade. See oskus on arenenud just vahetusõpingute, mitte koduülikoolis õppimisega.

Kui president Kersti Kaljulaid 2018. aastal esimesele riigivisiidile Fidži Vabariiki jõudis, oli TalTech juba kohal ja koostöö Fidži Riikliku Ülikooliga alanud.

Eesti riiklik huvi Okeaania väikese saareriigi vastu on kasvanud välja eelkõige koostööst ÜRO erinevates organites. Olulist rolli on mänginud kiire areng diplomaatilistes suhetes ning mõlemapoolne huvi laiendada koostööd avalikust sektorist kaugemale.

„Fidži ja Eesti suhete keskmes on teadmiste ja kogemuste vahetamine ning kontaktide arendamine“ – nii võtab kahe väikese riigi suhted kokku T.E. Deo Saran, Fidži Vabariigi suursaadik Brüsselis (vastutusalaga Eestis).

Kersti Eesmaa, Eesti Vabariigi suursaadik Canberras (vastutusalaga Fidžil), hindab olulisteks nii Eesti panust Fidži digiühiskonna arendamisele koostöös E-riigi Akadeemiaga kui ka ühiseid huvisid kliimamuutuste teemadel.

Kevadel 2018 riigikogu juurde loodud Eesti-Fidži parlamendirühma juhi Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa sõnul oli soov kaasa aidata Eesti ja Fidži suhete arendamisele. Eesmärk oli tuua üks Vaikse ookeani riik meie fookusesse ja saada osa Fidži kogemusest eelkõige kliimamuutuste teemadel, milles Fidžil on vaieldamatu kompetents ja millega terve planeedi huvides arvestada tuleks.

Sama aasta märtsis loodi Eestisse ka Fidži Vabariigi aukonsulaat, mille tegevuskohaks on Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna õigusinstituut ning aukonsuliks ülikooli pikaajaline ja tudengite poolt tunnustatud õppejõud Vlad Alex Vernygora.

TalTechi ajalugu seoses Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnaga ulatub ligi kümne aasta taha, mil majandusteaduskond hakkas pakkuma regiooniga seotud kursuseid nii rahvusvaheliste suhete, õiguse kui ka ärikorralduse tudengitele.

2014. aastal kasvas juba loodud koostöösuhetest välja Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna uuringute keskus (CAPS). Aja jooksul on CAPS toonud ülikooli hulgaliselt kontakte, pakkunud võimalust Eestil end piirkonnas teadvustada ning saada osa rahvusvaheliste ekspertide ja ühiskonnategelaste avalikest loengutest.

Erasmus+ õpirände programmi laienemine Euroopast globaalseks aitas aga alustada õpirännetega.

TalTechi rahvusvahelise õpirände võimalustega saab tutvuda õppeosakonna mobiilsuskeskuses:

välisõppe juht Kerli Roosimaa, kerli.roosimaa@taltech.ee;

töötajate ning globaalse õpirände koordinaator Ann Neudorf, ann.neudorf@taltech.ee.