Tallinna Tehnikaülikool

„Liiguvad kuuldused, et mööda ülikooli käib ringi SESSITONT. Sellega seoses hoiatame, et kategooriliselt on keelatud pimedas, üksi ja õppimata sessile kallale minna. Ikka rohkem ja suurema hurraaga. Kakskümmend üliõpilase pead on kokku ikka rohkem, kui üks õppejõu pea. Soovitame hoida tervistavat päevarežiimi (öösel uni, päeval õpingud). Puksida, kui enam midagi muud ei aita, aga vahele jääda ei tohi! Kui enam miskitmoodi ei saa, siis kuidagimoodi ikka saab!“ 1

Vanu ajalehti sirvis Katri Mägi

Selline anonüümne hoiatus ilmus 1988. aasta sessikuul ajalehes Tallinna Polütehnik. Iga sess on kellelegi esimeseks, kellelegi viimaseks. Sess ei andnud tudengile armu ka TPI päevil. Kes nimetas sessikuud õnnejoovastuses õnnekuuks, kes üdini nördinult eksmatikuuks. Väga paljudele oli see üks pillikeelena katkemiseni pingule keeratud närvikuu. Ikka leidus neid, keda sessimasin koos liha ja luudega peeneks jahvatas, ja ka neid, kes päevast päeva pummelungi pidades sessimasinalt vaid mõne tühise haava said. 2

päevitav sessiline

Kindlasti oli ja on sessikuu kergem neile, kes on selleks pideva töö ja nii mõnestki peost loobumisega valmistunud ning oma töö- ja puhkeaja suhte optimaalseks seadnud. Tallinna Polütehniku veergudelt sai tollane tudeng lugeda nii arsti kui ka dekaani nõuandeid eksamisessiooni edukaks läbimiseks.

  • Vaimne töö vajab ka vaimset tervist, õiget elu- ja töörežiimi. Nendesse aga suhtuvad noored väga hoolimatult. Just sellisest suhtumisest tuleb otsida halbade tagajärgede põhjusi. Pärast sessiooni arvavad mõned, et tuleb tingimata suur pidu maha pidada. Mõni tripsutab iga eksami järel. Kui maha sai, siis rõõmust, kui ei saanud, siis kurvastusest. 3

  • Ära söö palju, söö õigesti. Liigsöömine ei tee head. Täis kõht ja soe tuba mõjuvad nii, et ei viitsi enam millegagi tegelda. Tarvita vitamiine (С, B). Söö valgurikast toitu, see stimuleerib kesknärvisüsteemi tegevust ja sulle jääb õpitav kergemini meelde. Sessiaegses toidusedelis olgu sellised klassikalised toiduained nagu kohupiim, muna, liha, juust, keefir. Armastatakse ka magusat – miks mitte. Enne eksamile minekut suhkrutükk või karamell suhu! Aju töö intensiivsuse juures vere suhkrusisaldus väheneb. Järelikult on magusa­vajadus õigustatud. Peale magusa ergutab organismi veel külm vesi. 4

  • Öötöö on üldreeglina vale. Öösel tuleb eelkõige magada. Inimese töövõime ja -viljakus on madalaimad kella kahest neljani öösel. 4

  • Eksami õnnestumist mitte minna kohvikusse või õllebaari tähistama, vaid teha näiteks metsa all jalutuskäik või jooksuring. See võtab eelmise eksami pinge maha. Pidu võib siis pidada, kui sess läbi. Kruus õlut vahepeal paha ei tee, kuid üldiselt väikegi alkoholikogus ei soodusta teadmiste mälus salvestumist. 4

Ka tudengid jagasid edukaks sessiks vajalikke praktilisi eluhäkke. Näiteks soovitati eksamitel kaasas kanda väikest maskotti või sõlmida sõpradega enne sessi algust kihlvedu, et teed kõik eksamid viitele. Stiimul missugune! Edu võib tuua ka õnneraha taskus kandmine või eksamitulemuste kaartidega ennustamine. Igaks juhuks tasub ka õppida. 5

Kui me saaks piiluda 1978. aastasse, näeksime eksamipäevil ülikooli koridorides väga kummalisi pilte.

  • Mõni käib närviliselt edasi-tagasi, nina konspektis, mõni püüab kaaslastele midagi tõestada, mõni topib täiesti keskendunult spikreid taskutesse laiali, mõni püüab iga hinna eest hankida täielikku konspekti, et õppima hakata (parem hilja kui mitte kunagi). 5

  • Eksam käib. Uksetagune koridor on rahvast ja suitsu maani täis. Põrandal on konisid kuhjaga. Kõik sirvivad konspekte ja arvavad end õppivat. Eksamilaua taga aga kurdetakse: oli meeles, aga nüüd meelde ei tule… 3

karikatuur tugevusõpetuse eksamist

Ajakirjaniku küsimusele, kuidas eksamieelne tunne on, vastati mitmeti, näiteks tehti ühemõtteline käeliigutus ümber kõri ja üles.

„Tunne läheb järjest tugevamaks,“ ütles tudeng, kellel iga eksamiga oli hinne palli võrra langenud.

„Tunne on selline, et mingit tunnet ei ole (enne sisenemist). Tunne on nagu tühjaks pigistatud sidrunil (pärast eksamit)“. 5

Eksamisessiooni tulemused on kogu semestri töö tulemused. Need on olemas juba enne sessi algust, ehkki me neid veel ei tea. Seega on väljalangevus, ülikooli peamine probleem, peidus semestri kahe esimese kuu sees. Viimaste nädalatega ei tee tasa seda, mis esimestel kuudel tegemata jäi. Eriti siis, kui ilmad on meelitavalt kaunid ja soojad. Siis ei aita enam ei arstitõend, sõber ega papa-mamma tutvused. Eduka õppimise retsept on iseenesest väga lihtne: tee kõik õigel ajal või veidi varem, tule kohale täpselt või veidi varem. 3

Mida soovida tudengile enne eksameid?

Traditsiooniliselt soovitakse head põrumist. Lisan ka parimaid soove aastast 1978:

Edukaid eksameid

Õpetlikke õppejõude

Kiusakaid küsimusi

Parajat pabinat

Sisukaid spikreid

Pirakaid pileteid

Tugevaid teadmisi

Vägevaid vastuseid

Hiilgavaid hindeid

Naervaid nägusid 6

Kasutatud allikad:

1 „Sessitont“, Tallinna Polü­tehnik Nr 1 1988, lk 4, jaanuar 08, 1988.

2 R. Linnas, „Sessikuu“, Tallinna Polütehnik Nr 1 1983, lk 3, jaanuar 07, 1983.

L. Joorits, „Õppimiseta kaugele ei jõua“, Tallinna Polütehnik Nr 21 1978, lk 2, juuni 16, 1978.

4 H. Jänes, „Vaimse pinge tipp“, Tallinna Polütehnik Nr 2 1978, lk 3, jaanuar 13, 1978.

5 M. Pääro, „Kes kuidas“, Tallinna Polütehnik Nr 2 1978, lk 2, jaanuar 13, 1978.

6 „SESS“, Tallinna Polü­tehnik Nr 1 1978, lk 4, jaanuar 06, 1978.

Laeb infot...