“Kui me ettevõttega alustasime, siis olid IT ja hoonete tehnosüsteemid omavahel veel võõrad ja ei teatud midagi tehnosüsteemide reaalajas juhtimisest tehisintellekti abiga. Nüüd oleme Eestis ja Euroopas hoonete tehnosüsteemide tehisintellektiga juhtimise valdkonnas turuliidrid,” märkis Täkker.

“Tehisintellekt iseenesest on uus tööriist ja selle efektiivsust saame väljendada niimoodi, et meie tehisintellekt kulutab igakuiselt umbkaudu ühe megavatt-tunni jagu energiat, ent aitab seeläbi klientidel säästa üle 5000 megavatt-tunni energiat, mis näitabki tehisintellekti potentsiaali selles valdkonnas,” kirjeldas Täkker.

Miks läksite õppima TalTechi ja kuidas valisite eriala?

Ma olen Tartust pärit ja käisin Hugo Treffneri gümnaasiumis. Suviti töötasin ehitusel, kus panin oma kätega kokku tehnosüsteeme. Kui töö valmis sai, oli hea tunne, et midagi on ära tehtud ja huvi selle ala vastu tasapisi suurenes.

Mind huvitas mehaanika ja masinaehitus ning kuigi väga paljud minu klassikaaslased läksid IT-d õppima, siis minu jaoks tundus see natukene kuivana. Ma tahtsin teha midagi sellist, millel oleks käegakatsutav tulemus.

Kuna ma olin juba kütte-ja ventilatsioonialaga tuttav, siis läksin seda ka TalTechi õppima. Minu erialaks olid hoonete tehnosüsteemid ehk teisisõnu õppisin ma kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneriks.

Kuidas koolis läks?

Kui ma keskkoolis olin üritanud hakkama saada võimalikult vähese vaevaga, siis ülikoolis hakkasin ma kõvasti õppima. Võtsin asja täie tõsidusega, sest tundsin, et tahan saada oma valdkonnas väga heaks ja sellega tulevikus raha teenida. Kuna ma õppimise ajal ka töötasin, siis sain koolis õpitut kohe praktikas kasutada ja samas küsida koolis juba valdkonnaalaseid küsimusi.

TalTechis ma õppisin kolm aastat järjest ja siis otsustasin minna vahetusõpilaseks Soome Aalto ülikooli, kus olin ühe aasta. Sel ajal värbas Soome inseneribüroo mind tööle. Seejärel töötasin paralleelselt ühes projekteerimisbüroos ja käisin päevakruiisidega Tallinnas TalTechi loengutes. Meil oli õppejõud Teet-Andrus Kõiv, kes hakkas mulle vaikselt erinevaid teadusprojekte “ette söötma”. Näiteks tegime koostööd ühe Türgi kolleegiga teisest teaduskonnast, kellega koos hakkasime ka ettevõtet ehitama. Tänaseks on meie koostööst sündinud ülemaailmne tehnoloogiaettevõte.

Ühel hetkel tundsin, et ka Soome on natukene väikseks jäänud ja otsustasin minna teadusüliõpilasena Tokyosse. Seal tegin juba teaduspõhist tööd. Aasta hiljem tulin Eestisse tagasi ja viisin ka TalTechi õpingud lõpule.

Olin õpingute ajal suhtumisega, et kui nägin mõnd enda jaoks huvitavat loengukursust, siis panin oma nime sinna kirja. Kui inseneriõpe kohustuslik norm oli 300 ainepunkti, siis mul jäi see punktide arv lõpuks 400 ja 500 vahele. Lõpuks ei viitsinudki kõiki enam kirja panna.

Tegin ka kolme erinevat uurimistööd, mida oleks saanud teha inseneriõpingute lõputööks ja lõpuks kirjutasin ise endale lõputöö temaatika, mis oli siis juba meil ka ettevõttes vajalik.

Millised olid meeldejäävamad loengukursused ja -õppejõud?

Ivar Annus andis meile kursust pumpadest ja ventilaatoritest ning tema põhimõte kontrolltöödel oli, et ta andis ajalimiidi, mille jooksul tuli ülesandeks antud probleemid ära lahendada. Selle jaoks pidi tudeng teadma une pealt valemeid ja seda, kuidas hüdraulilised süsteemid põhimõtteliselt töötavad.

Mul on siiamaani tänu sellele kursusele pumpade tööpõhimõtted väga hästi meeles. 

Lisaks võiks õppejõududest esile tuua Alo Mikola, kes oli inseneri taustaga ja püüdis anda tudengitele ka inseneriõppe praktilist poolt – kõik, mida sa teed, peab olema praktiliselt kasutatav ja klient peab olema nõus selle eest raha maksma.

Kuidas TalTechist saadud haridus tööeluga haakus?

Haridus haakus otseselt tööeluga, kuna toimetan samas valdkonnas ja olen teinud neid asju, mis on tundunud mulle huvitavad. On see siis kütte, ventilatsiooni või jahutusega seotud tehnosüsteemid, energiasüsteemid, IT või tehisintellekt.

Tänu TalTechile on mul teadmine, kuidas töötavad ventilatsiooni või jahutusega seotud tehnosüsteemid, katlamajad, päikesepaneelid ja kõik muud minu erialal olulised tehnoloogilised lahendused.

Kuna olen üritanud ära kasutada kõik võimalused õppimiseks ja enda täiendamiseks, siis üheskoos praktilise töökogemusega andis see lõpuks mulle võimaluse luua selles valdkonnas ka ettevõte. Siiski tuleb tunnistada, et lisaks insenertehnilistele teadmistele on rahvusvahelist ettevõtet juhtides oluline ka oskus inimestega suhelda ja erinevate kultuuriliste omapäradega arvestada.

Mida tänastele tudengitele kindlasti ülikoolis peaks õpetama?

Praeguseks on tehisintellekt tunginud igasse eluvaldkonda ja iga valdkonna tudeng peab õppima seda uut tööriista kasutama. Mida varem, seda parem. Kuna see on üsna metsik tööriist, siis võib see anda sulle ka väga valesid tulemusi. Aga õigesti rakendades võib sellest palju kasu olla.

Kas ja kuidas täna ülikooli ja ülikoolikaaslastega ühendust hoiate

Ülikooliga hoian pidevat ühendust, kuna seal on väga palju tudengeid, kes teevad pidevalt meie jaoks olulist teadustööd. Ettevõttes töötame ka selles suunas, et anda välja teadusartikleid. Ka selle tõttu tuleb ülikooliga palju suhelda. Lisaks töötame selle nimel, et muuta meie tööstusharus hoonete energiatarbimise ja energiavõrkudega seotud standardeid.

Seega TalTechiga toimetame koos pea igapäevaselt, aga ise satun ma füüsiliselt ülikooli harva — kord või paar aastas.

Paljude oma ülikoolikaaslastega Eestist, Soomest ja Jaapanist suhtlen üsna tihti ja hoiame teineteist oma eludega kursis. Välismaalased kutsuvad tihti ka pulmadesse ja see annab võimaluse käia eksootilistes paikades ja osaleda põnevatel pidustustel.

Mina soovitan kõigil tudengitel tutvuda välistudengitega ja nendega sõpradeks saada. Tehke pulli, tehke melu ja võib-olla avaneb siis kunagi võimalus teineteise pulma minna ja ägedaid seiklusi ette võtta.

Artikkel ilmus esmakordselt portaalis Ehitusleht.ee 28.10.2024