Silvi Treial on Tallinna Tehnikaülikoolis puidutehnoloogia eriala bakalaureuse- ja magistritaseme vilistlane ja töötab nüüd ülikooli puidutehnoloogia laboris insenerina. Õpingute ajal tegutses ta üliõpilasnõukogus, oli ka tuutor ning siiamaani tantsib ülikooli rahvatantsuansamblis Kuljus.
Kus ja kellena puidutehnoloogia eriala lõpetajad töötavad?
Enamasti on paljud töö leidnud juba õpingute ajal kas tehnoloogi, konstruktori või kvaliteediinsenerina tootmisettevõtetes. Veel töötavad lõpetajad sisearhitektina, keskkonnaeksperdina ning näiteks kliendisuhete spetsialistina. Päris mitmed on otsustanud ka ettevõtjateks hakata.
Mis Sind oma töö juures kõige rohkem köidab?
Saan ise lähedalt näha, kuidas arendatakse ülikoolis välja uudseid materjale ning kuidas käib teadustöö. On põnev kogeda, kui süvitsi võib pealtnäha lihtsa teemaga minna, ning avastada, kui mitmekülgne ja huvitav see tegelikult on. Samuti meeldib mulle, et töö on mitmekesine – tuleb ette nii töökojas askeldamist, tudengite juhendamist, laborikatsete tegemist, omajagu kirjatööd kui ka suhtlemist klientidega, kes tellivad ülikoolilt erinevaid katsetusi.
Mis on järgmised suured läbimurded materjalitehnoloogia valdkonnas?
Minule tundub väga põnev valdkond nanotselluloosi võimalikud kasutamisvõimalused tulevikus.
Kuidas saavad materjalitehnoloogid panustada keskkonnasäästmisse?
Väga palju keskendutakse sellele, kuidas kasutada erinevaid materjale terve nende eluea jooksul nii, et need koormaks võimalikult vähe keskkonda, kuid samas säilitaksid vajaliku funktsionaalsuse. Materjalitehnoloog on selleks parim spetsialist, et mõjutada otseselt ja kaudselt oma töö kaudu materjalikasutust kogu ühiskonnas.
Millise materjali leiutamine on sinu unistus?
Nagu ennist mainitud, siis nanotselluloos pakub mulle huvi. Teine valdkond, mis mulle meeldib, on meditsiin. Juba praegugi on need kaks valdkonda leidnud koostöövorme ning mulle meeldiks väga leiutada midagi, mis aitaks leevendada inimeste tervisemuresid.
Kas oled vahel mõelnud sellise nurga alt, et inimkonna suurimad saavutused või avastused on paljuski seotud just elukeskkonna materjalidega? Tekstiilkiudude kasutuselevõtt on inimestele andnud võimaluse end vastupidavate rõivastega katta ja asustada Maa jahedamaid piirkondi. Metallid ja keraamika on muutnud tarvikud vastupidavamaks ning töövahendid tootlikumaks. Plastid aga pole nende õigel kasutamisel keskkonnaprobleem, nagu valdavalt arvatakse, vaid on loonud uue standardi ehituses, põllumajanduses, meditsiinis, hügieenis ning transpordis. Funktsionaalsed materjalid muudavad energia kogumise ja salvestamise efektiivsemaks ning võivad meid päästa globaalsest soojenemisest. Tule avasta põnevat materjalide maailma TalTechis: www.taltech.ee/materjalitehnoloogia