Neljapäeval, 6. juunil toimunud ringmajanduse tuumiklabori kohtumisel tutvustas ehituse ja arhitektuuri instituudi vanemlektor Simo Ilomets ringse ehitussektori tegevusi.
Suures plaanis on ehitussektoril kaks suunda: kas renoveerida või lammutada olemasolevaid ning ehitada nende asemele uusi hooneid, kasutades senisest erinevaid lähenemisi (nt hoonete demonteeritavust, kliimakindlust jne). Prognoosi kohaselt võib aastaks 2050 kasutusest välja langeda kuni 25% üksikelamutest (ca 40 000 hoonet) ning kuni 23% korterelamutest (ca 5300 hoonet). Samas tuleb silmas pidada, et juba ehitatud hooned on materjalipangad, mille ehitamiseks on omal ajal juba tekitatud oluline keskkonnamõju ning lammutamiseks tekiks oluline kogus ehitus- ja lammutusjäätmeid, nt betoon, silikaatkivi, keraamika.
Vaadates tulevikku, siis peamised tendentsid Eesti kliima osas on:
- Välisõhu temperatuuri tõus (rohkem külmumistsükleid, intensiivsem terase ja raudbetooni korrosioon, muutuv kütte- ja jahutusvajadus)
- Välisõhu CO2 taseme tõus (betooni kiirem karboniseerumine)
- Sademete hulga suurenemine (rohkem külmakahjustusi, intensiivsem korrosioon, üleujutused, pinnaselihked, pinnasevee tase, sademeveeärastus)
- Õhusaaste, pindade määrdumine ning orgaanika teke faasidele)
- Ekstreemsete ilmastikuolude sagenemine, sh tugevad tuuled, Eesti kliimas aastaaegade vaheliste erinevuste vähenemine, aastaaegade tavatute ilmade esinemine jne.
Seega on vaja uusi väliskliima testaastaid, et muuta tänast olukorda, kus olevikus projekteeritakse tuleviku hooneid, kasutades mineviku kliimat. Õnneks selle kõigega TalTechis ka tegeletakse, näiteks Life IP BuildEst projektis.
Ilometsa sõnul peaks ka ehitussektor liikuma rohkem ringmajanduse suunas – üritada vähendada jäätmete teket, kasutada maksimaalselt olemasolevat, renoveerida ja kohandada, vähem juurde ehitada. Tavapärase lammutamise asemel võiks eelistada selekteerivat demontaaži.
Põgusalt peatus ta ka ehitusvaldkonna tuleviku roheoskustel, mida spetsialistid ja oskustöötajad vajavad, et muutuva kliima ja ühiskonna ootustega hakkama saada, sh:
- Ressursitõhusus (A1-A3), toorme vajadus ja väärindamine, sh teisene toore
- Ehitised on ajutised ja nende osad siirdatavad
- Ehitised on paindlikult kasutatavad ja kohandatavad (m2/inimene)
- Ehitiste ja materjalide püsivus, kasutusea projekteerimine, hooldus ja haldamine
- Materjalipangad
- Loodus- ja ehitatud keskkonna ühendamine, kuumasaarte leevendamine, sademevee viibetiigid ja immutamine, rohekatused ja -fassaadid, toitutootmise kasv linnades jms
- Kliimakindlus
- Jäätmetekke vältimine ja vähendamine
- Materjalikasutuse optimeerimine
- Kihtidena ehitamise ja demonteerimise põhimõte
Lõpetuseks tõi Ilomets mitmeid häid näiteid juba teostatud lahendustest kui ka tudengitöödest, mis ootavad peagi realiseerimist, sealhulgas TalTech linnakus.