Arutelu Eesti kõrghariduse tuleviku üle tõi esile teadusliku mõtlemise taandumise, tehisaruga seotud küsimused ja vajaduse uuendada haridussüsteemi, et ühendada sõnastatud teadmised ja sõnastamata võimalused. Arutelu üks põnevamaid hetki oli Vabariigi Presidendi Alar Karise juhitud vestlusring Mart Saarma, Jaan Aru, Marju Lauristini ja Tiia Randmaga.
4. veebruaril toimus TalTechi aulas Rektorite Nõukogu ümarlaud, milles arutleti Eesti kõrghariduspoliitika võtmeküsimusi. Suure arutelu üks põnevamaid punkte oli vestlusring, mis tõi Vabariigi Presidendi Alar Karise juhtimisel kokku akadeemiku, Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Mart Saarma, populaarse ajuteadlase Jaan Aru, emeriitprofessori, armastatud sotsioloogi Marju Lauristini ja Kutsekoja juhatuse liikme Tiia Randma, kes arutasid teadusliku mõtlemise ja kõrghariduse tuleviku üle. Arutelu haaras endasse palju põletavaid ja põnevaid teemasid, liikus tehisarust kutseõppesse ning tehnoloogilisest arengust mõtlemise taandarengusse. Allpool on püütud anda rikkalikust mõttevahetusest osaline ülevaade.
Vestluse alguses lootis Vabariigi President leida vastuseid mõnele olulisele küsimusele – ennekõike sellele, miks me ülepea vajame ülikoole ja kõrgharidust ning mis on ülikooli ühiskondlik eesmärk. Kui selline eesmärk oleks selgelt teada, oleks ka kergem suunata kõrgharidusse vajalikke ressursse.
Ülikoolid ei konkureeri paraku ainult üksteisega, vaid ka ülejäänud maailmaga: Microsoft ja Amazon pakuvad noortele kiirelt omandatavaid oskusi ja sellega seoses peibutavaid majanduslikke võimalusi. Küsimus on ka noorte endi ressurssides – millised on kallineva elu taustal nende majanduslikud võimalused, mil määral sunnib ressursside vähesus või puudumine noori õppimise kõrval ka töötama ning seeläbi oma mobiilsust piirama. Eesti Raamatu Aasta taustal esitas hr. Karis ka küsimuse eestikeelse hariduse ja rahvusvahelistumise kohta: ühelt poolt on vaja hoida eesti keelt ja kultuuri, teiselt poolt aga rahvusvaheliselt mõelda ja maailmas ringi liikuda. See omakorda ajendas hr. Karist uurima Marju Lauristinilt praeguste noorte lugemisvõime kohta.