Tallinna Tehnikaülikool

Konverentsile või telesaatesse minnes tasub eelnevalt mõelda: miks me üldse esineme ja mis sõnumit soovime publikule edastada? Kasulikke soovitusi, kuidas ennast avalikuks esinemiseks ette valmistada ja ka võimalikult hästi esineda, jagab näitleja, õppejõud ja avaliku esinemise koolitaja Maarja Mitt-Pichen (PhD)*.

Maarja Mitt Pichen avalik esinemine foto Stina Kase
Näitleja ja õppejõud Maarja Mitt-Pichen (PhD). Foto: Stina Kase

Selge eesmärk

Kõigepealt soovitan igal inimesel, kes peab lavale astuma, selgeks mõelda, mis on üldse tema esinemise mõte või sõnum. Teiseks on avaliku esineja peaülesanne, et see sõnum jõuaks kuulajatele kohale. Seega on sõnumi või eesmärgi määratlemine üks olulisi eeldusi edukaks esinemiseks. Võib kõlada üllatuslikult, aga mida selgem on sõnum, seda paremini me tavaliselt ka esineme – isegi meie kõne on sel juhul iseenesest selgem, arusaadavam ja hääl kõlavam.

Ettevalmistus on oluline: kõigepealt teema, seejärel ka vaim ja keha!

Esinemiseks tuleks põhjalikult ette valmistada – improviseerida soovitan ainult nendel, kes on väga kogenud. Kui tuleb rääkida teemal, milles ei tunta väga kindlana, soovitan alati harjutada, harjutada ja veel kord harjutada.

Esimene reegel oli läbi mõelda, mis on esinemise sõnum või mõte. Teiseks – rääkige ettekandes sellest, mida teate, ning tehke seda ausalt ja veenvalt.

Kui näitleja läheb lavale, siis valmistub ta esinemiseks ka n-ö mentaalselt. Soovitan seda ka teadlastele. Nii-öelda argiolekust, kusagilt poest või tänavalt hingeldades kohe lavale ei tasu minna, sest olgu see lava konverentsilava, telestuudio, raadiomikrofon – see ei ole argiolek, see on teistsugune olek ja selleks peame ennast ette valmistama.

Viis ankrukest, mis mõjuvad esinemisele positiivselt: enne esinemist pikk väljahingamine, esinemise ajal tallad maas, põlved pehmed, rüht sirge ja selged silmad.

Õige häälestatus

Millise häälestatusega lähme kuulajate ette? Kas nii, et „ma ei taha seda üldse teha” või „mul ei ole neile midagi öelda” või „neid nagunii ei huvita” või hoopis nii, et „lähen annan endast kõik, mis mul on pakkuda”, „mul on kuulajatele kingitus!”, „ma tahan kuulajatele oma sõnumit edastada”.

Loomulikult on mõjusam teine variant. Kui mul nooremana oli vahel harva enne etendust tunne, et eriti ei taha, siis nüüd juba aastaid lähen alati vaid selle tundega, et mul on anda midagi sellist, mis puudutab inimesi. Kui mitte kõiki, siis vähemalt ühte inimest selles saalis. Ja see on mõjus.

Sobilikud rõivad

Kui lähete esinema, soovitan panna selga rõivad, milles tunnete ennast mugavalt ja mis annavad teile enesekindlust. Oluline on, et riided ei pigistaks, et me saaksime mõnusalt hingata, mitte ei mõtle kogu aeg, et äkki läheb lukk lahti või paistab midagi kusagilt välja. Kui me ei saa hingata, ei saa ka meie aju töötada, sest aju vajab hapnikku. Esinedes juhtub see, et kui oleme närvis, läheb hingamine automaatselt pinnapealseks ja väga kiireks. Kui nüüd riided ka veel takistavad, et peame ennast kuidagi kokku tõmbama või kramplikult seisma, tekib nn võitle või põgene seisund, mis esinemise mõttes kasu ei too.  

Harjutused enne lavale astumist

Mina teen enne rambivalgusesse astumist nii, et raputan ennast, teen õla- ja pearinge, ringutan ennast. Ka haigutamine on hea viis end „esinemisvalmis seada“. See on suurepärane soojendusharjutus. Esiteks see n-ö avab meie suu, sinna tekib rohkem ruumi nagu pasunal. Mida suurem „pasunatoru”, seda rohkem sealt häält välja tuleb.

Haigutus on ka hea lõdvestaja. Pinges olles ei pruugi haigutus õnnestuda, aga ka seda saab harjutada – tõstke pehmelt oma suulage, tõstke, tõstke – kuni lõpuks tulebki haigutus. Kas õnnestus?

Abivahendid – kas kasutada või mitte?

Vastus on jah, kasutage vajadusel abivahendeid, mis aitavad teil esinemisse parimal viisil sisse elada.

Näitlejatel on kasutada rekvisiidid, näidendis kasutatavad esemed – klaas, pudel või sigaret – nendel asjadel on põhjus, miks nad seal laval on. Esinedes konverentsil saab abivahenditena kasutada slaide, tahvlit või ka mingisugust muud teemaga seotud abivahendit, aga arvestage sellega, et need abivahendid vajavad aega mõjule pääsemiseks.

Kui vahetate ekraanil slaidi, siis tuleks anda aega selleks, et kuulaja-vaataja saaks seda slaidi ka lugeda. Seal peaks olema aga nii vähe infot kui võimalik ning nii palju kui vajalik, et mitte oma kuulajat koormata üle kahest erinevast kanalist (esineja suust ja ekraanilt) tuleva sama infoga.

Esinemine – kuidas anda endast parim?

  • Pange esinemise struktuur enne paika: millega alustate, millest räägite, milliseid abivahendeid kasutate.
  • Ärge lugege teksti maha, sest siis jääb kontakt auditooriumiga nõrgaks. Selle asemel pange paberilehekesele kirja teema punktid (koos vihjete või märksõnadega), aga märgake esinemise ajal publikut. Esinemise juures on alati mingi müstika või salapära – ime, mis sünnib ainult kohapeal.
  • Kui esinedes tekivad veidrad reaktsioonid või liigutused, mida hiljem ei meeldi vaadata, siis aitab harjutamine ja enda esinemisvideo vaatamine. Näiteks võtke eesmärgiks, et liigute laval ringi, teete pause. Liikumine laval on täiesti loomulik, aga see peaks olema seotud teemadega: räägin ühe mõtte ära ja siis vahetan asukohta. Uues kohas räägin teise mõtte ja nii edasi.

Kuidas häält treenida?

Soovitus on rääkida selle häälega, mis on teile omane. Kunstlikult ei tasu häält madalamaks teha või kuidagi autoriteetsemalt rääkida. Esinemisnärviga tahab hääl tavaliselt minna kõrgemaks, aga siis tasub lõdvestada, pikalt välja hingata, püüda rahuneda.

Selleks, et hääl ei jääks kinni või kõlaks paremini, soovitan ümiseda või võtta enne esinemist laulujupp üles, mis teeb häälepaelad lahti.

Mida teha, kui tekib ärevus?

Isegi kogenud esinejatel võib tekkida kerge elevus või ärevus, kui on aeg astuda lavale või mikrofoni ette. Tihti hakkame siis kiiremini hingama ja hingame rohkem sisse, kui välja. Ja seetõttu tekib tunne, et oh, mul on õhupuudus.

Soovitus 1. Hingake pikalt välja. Kujutage ette, et puhute nagu seebimulli. Kui nüüd järgmine kord sisse hingate, on sissehingamine avaram, nagu tuleks rohkem õhku sisse.

Soovitus 2. Kehaasend on tähtis. Istuge nii, et tallad oleks maas. Kui diivan või tugitool on sügav, siis istuge esimese kolmandiku peal. Püsti seistes peavad samuti olema tallad maas. Nii väldite kõikumist ja ebalust. Ärge istuge ka jalg üle põlve.

Soovitus 3. Rüht olgu sirge. See hõlbustab hingamist ja tõstab enesekindlust.

Soovitus 4. Seistes hoidke põlved veidi pehmed. See annab liikuvust ja ka mõte jookseb kiiremini.

Soovitus 5. Silmad olgu selged, silmades olgu säde. Üks võimalus silmade erksaks tegemiseks, kui need on väsinud, on panna enne lavale minekut silmad kinni ja vajutada näppudega kergelt silmadele. Seejärel tehke silmad lahti – kas läks pilk erksamaks ja väsimus vähenes? Samuti on soovitav teha silmaringe.

* Maarja Mitt-Pichen esines Tallinna Tehnikaülikooli teadlastele kommunikatsiooniüksuse avatud uste päeval 29. novembril 2023.