Umbes kaheksa aastat tagasi jõustunud kõrgharidusreformi tulemusena tekkis kõigil Eesti noortel võimalus omandada tasuta kõrgharidust olenemata nende perekonna finantsilisest taustast. Sellele tagasivaates väga õigele otsusele on kahjuks järgnenud äärmiselt tagasihoidlik edaspidine riigipoolne tugi, mis mõjutab kõige negatiivsemalt just üliõpilasi.
Sten Ärm, Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilaskonna esimees | Foto: Mari Öö Sarv
Eesti riigi poolt on olnud kuulda mõtteid ja arvamusi, et tasuta kõrgharidus ei tasu ennast ära, sest üliõpilased ei väärtusta kõrgharidust ega suuda nominaalajaga lõpetada. Eesti kõrg- ja ülikoolide sõnul on selle suurimaks põhjuseks fakt, et enamik üliõpilasi töötavad õpingute ajal. Ning see on kahjuks ka täiesti tõsi.
See olukord on aga otseselt seotud just kõrghariduse alarahastusega. Kõrghariduse rahastuse pideva vähenemisega on kaasnenud stipendiumite valiku kokkukuivamine ning hetkel ei saa ka kõige tublimad tudengid piisavalt stipendiumit, et selle eest pool kuud süüa osta. Seega on kõrghariduse riiklik alarahastus tekitanud olukorra, kus üliõpilastel ei olegi finantsilistel põhjustel võimalik sajaprotsendiliselt õpingutele keskenduda.
Põhikoolist alates on koolide jaoks väga tähtis, et igal õpilasel oleks võimalik enda õpetajalt saada personaalset tagasisidet. See põhimõte on üldiselt ka ülikoolides, aga kahjuks on õppejõudude vähesuse tõttu pidevat personaalse tagasiside võimalust üpriski keeruline pakkuda.
Siinkohal on samuti suureks mõjutajaks kõrghariduse alarahastus. Kõrg- ja ülikoolides pakutavad palgad ei ole konkurentsivõimelised võrreldes erasektoris ees ootavate võimalustega ning seetõttu tulevad väga vähesed kõrgharidusega spetsialistid tudengeid õpetama. Nii on tekkinud õppeaineid, kus on üks õppejõud 50 üliõpilase kohta ning kõik tudengid ei saagi semestri jooksul õppejõuga üks ühele suhelda.
Kõrghariduse alarahastus on tekitanud üliõpilastele väga keerulise olukorra. Stipendiumite vähesuse ja tihti ka puudumise tõttu peab enamik üliõpilasi käima õpingute kõrvalt tööl, jättes endale vähem aega õpingutele keskendumiseks. Lisaks sellele on õppejõudude vähesuse tõttu üliõpilastel väga keeruline saada personaalset tagasisidet enda õpitulemustele.
Nii neid kui ka mitmeid teisi probleeme saab lahendada kõrghariduse rahastuse suurendamisega. Eesti tudengid ootavad riigi poolt konkreetseid ja kiireid samme olukorra parandamiseks.
