Tekst: näitusemeeskonna nimel Epi Tohvri, Tõnis Liibek | Fotod: Tallinna Tehnikaülikooli muuseum

Tehnikaülikooli läbipõimitus Mustamäe ja Nõmme linnaosadega on alates 1960. aastatest olnud kõikehõlmav ning sageli ei teadvustatagi, et nende linnaosade jaoks on Tehnikaülikool samavõrd oluline kui Tartu Ülikool Emajõe Ateena jaoks. Nendes kahes linnaosas elab tuhandeid ülikooli endiseid ja praeguseid õppejõude, töötajaid ja vilistlasi, samuti on ülikooli ümber koondunud teadmismahukas ettevõtlus ja akadeemiline vaim.

Mustamäe kampuse arutelu rektoraadis 1962. aastal. Vasakult teadusprorektor Heino Lepikson, õppeprorektor Eduard Schmidt, rektor Agu Aarna ja haldusprorektor Harri Eesmaa.

Vaid veidi üle poole sajandi tagasi oli Mustamäe liivaluidete ja männimetsaga kaetud looduskaunis ja väheasustatud ääremaa. Kümmekond aastat hiljem elas uuslinnaosas juba ligi 80 000 inimest, kellest paljud olid ühel või teisel moel ka Tehnikaülikooliga seotud. See side on ka tuhandetel tänastel nõmmekatel ja mustamäelastel.

Mustamäe uuselamurajoonide kerkimisega samaaegselt valmisid järjepanu Tehnikaülikooli Mustamäe õppekompleksi hooned. 23. mail 1962 pandi nurgakivi esimesele – mehaanikateaduskonna õppehoonele. Pidulik avamine toimus kaks aastat hiljem, 15. aprillil 1964. Kohe jätkus järgmiste õppehoonete ehitus ning kampuse vanem osa, viis õppekorpust koos peamaja ja aulaga valmis 1968. aastaks. Vabaplaneeringulise õppekompleksi hooned rühmitati nõnda, et jääks vaba ruumi laienemiseks ning hoonete vahele tekiks avar autovaba siseõu. Samuti planeeriti kampusesse tudengite ühiselamud, söögikohad, spordirajatised ja muu eluks vajalik.

Hoogne õppekompleksi arendamine jätkus ka 1970.–80. aastatel, mil valmisid raamatukoguhoone, spordihoone, taastati Glehni loss ja kerkis hulk teisi ehitisi. Järgmine aktiivsem ehitustegevuse periood algas 2000. aastate algul. Kampuse tulevikku vaatav edasiarendamine eeldab aga oma senise arenguloo võimalikult head tundmist.

Tehnikaülikooli linnaku varasemale ehitusloole pole seni suuremat tähelepanu pööratud. Suurepärane ja ainulaadne õppekeskkond vajab aga uut mõtestamist ja väärtustamist. Arhitektuuri ja urbanistika akadeemia dotsendi Epi Tohvri eestvedamisel tekkis möödunud aastal mõte korraldada kampuse väärika aastapäeva auks kaalukas näitus. Mõttest sai tegu. Näitusemeeskonnaga liitusid Tallinna Tehnikaülikooli muuseumi juhataja Kadri Kallaste ning Tõnis Liibek, Signe Jantson, Milvi Vahtra ja Marita Paas ülikooli raamatukogust. Näituse kujundas Laika, Belka & Strelka disainibüroo.

16. juunist avatud väljapanek läbib ülikooli kogu vanemat õppekorpust ja kajastab väga erinevaid teemasid. Nõnda on võimalik tutvuda, kuidas Tehnikaülikool Mustamäele jõudis ja millised oli alternatiivsed asukohad. Huvipakkuv on näha, kuivõrd algsed plaanid teostusid või kuivõrd jäid need vaid paberile. Näitusel on esmakordselt väljas arvukad kavandid, plaanid ja tööjoonised Mustamäe õppekompleksi kavandamisest ja teostamisest. Näha saab, kuipalju eriilmeline oleks võinud Mustamäe kampus olla, kui oleksid teostunud algsed plaanid. Samuti näeb näitusel meeleolukaid filmikroonikaid Mustamäe õppehoonete ehitamisest ja eluolust.

Vanemas õppekorpuses on säilinud üllatavalt palju algupäraseid sisekujunduselemente, millele näitusel tähelepanu juhitakse. Eriti tänuväärne on, et näituse teostamisel on võimalik olnud vestelda algsete lahenduste auväärses eas loojatega. Olgu selleks siis arhitektid, sisekujundajad või ehitusinsenerid. Nimetagem Olga Kontšajevat, Raine Karpi, Enn Põldroosi, Maire Morgen-Häält, Loomet Raudseppa ja Ado Soansi. Kõigile neile ja paljudele teistele näituse valmimisse panustajatele suur tänu!

Näitus pakub mitmekülgset avastamisrõõmu. Ainuüksi võrdlused lähiriikide sarnaste kampustega – Kaunase Tehnikaülikooliga ja Aalto Ülikooli Otaniemi kampusega pakuvad uusi vaatenurki. Tähelepanu väärivad mitmed Mustamäe kampuse ehitamisel rakendatud ehitustehnilised lahendused, mis kuuluvad 1960. aastate inseneriteaduse tippsaavutuste hulka. Ühtlasi pakub väljapanek võimalust tutvuda sellega, kuidas on läbi aastakümnete muutunud ülikooli sümboolika, millised väärikad inimesed on ülikooli külastanud, millised sündmused ja üritused on toimunud ülikooli aulas ja klubides ning kuidas on elatud ühiselamutes. Eelkõige 1960.–70. aastatel oli ülikooli Mustamäe kampus oluline kohaliku kultuurielu keskus, kuhu leidsid sageli tee nii Nõmme kui Mustamäe elanikud, aga ka paljud inimesed kaugemalt.