Millist probleemi ülikool annetamiskultuuri arendamisega lahendab?

Läbi üksikisikute annetuste on võimalik paindlikumalt ja kiiremini suunata ühiskonnas ressursse sinna, kus on vajadus. Riiklike toetusmehhanismide välja töötamine võtab aega ja riik ei saagi jõuda igale poole appi. Üksikisik on võimeline otsustama toetuse üle oluliselt kiiremini, seega süsteem muutub efektiivsemaks ja rohkem isereguleeruvaks.

Kampaaniaga soovib ülikool tõmmata tähelepanu annetamisele just kõrghariduse ja teaduse jaoks. Miks nii?

See ei ole uudis, et Eesti kõrgharidus on alarahastatud. Õppejõudude-teadlaste palgad on tagasihoidlikud, eriti maailma tippülikoolidega võrreldes. Järelkasvuga on tõsiseid probleeme, Eesti noored ei soovi doktorantuuri edasi minna ja veel vähem edasi teadlaseks hakata. Osaliselt on kindlasti probleem madalamas palgatasemes, eriti suur on palgalõhe erasektoriga IT-valdkonnas.

Siinkohal olgu öeldud, et Tehnikaülikooli palgatase on Eesti ülikoolidest kõrgeim, aga konkurents talendile on globaalne. Kuidas me toome TalTechi noore eesti teadlase Stanfordist, kui talle pakutakse seal oma labori alustamiseks mitu miljonit, aga meil seda teha pole võimalik?

Samuti vajab lisaressurssi meie ülikoolilinnak (ja ka kolledžid) ning väga vajab uuendamist teadustaristu. Riik on öelnud, et uuel rahastamiseperioodil raha hoonetesse ja teadusaparatuuri täiendavalt ei panda. Aga kuidas siis ülikool ehitab uue IT-hoone? Kuidas vahetab välja vananenud aparatuuri? Kuidas tõstame töötajate palkasid? Eks tuleb leida mitmeid rahastamisvõimalusi nagu EL teadusprojektid, ettevõtluslepingud ja pangalaenud, aga näen, et pikemas perspektiivis annavad märkimisväärse panuse ka annetused.

Kuidas Sa näed annetuskultuuri tulevikku Eestis?

Ma usun, et tulevikus Eesti inimesed annetavad oluliselt rohkem kui praegu. Seda võimaldab ka kapitali akumulatsioon. Eestis tekib järgneva 10-20 aasta jooksul edukaid tehnoloogiafirmasid, mille asutajad, kohalikud investorid, aga ka töötajad võivad osaluste müügist teenida miljoneid eurosid. Juba praegu on selliseid näiteid kümneid ja kümneid.

Samuti jätkub kapitali akumulatsioon edukamate kohalike ettevõtjate kätte teistes ettevõtlussektorites (nt tööstus, ehitus, kinnisvara, kaubandus). Lisaks on 1990-ndatel alustanud ettevõtjate põlvkond minemas veetma vanaduspõlve ning neil võiks olla rohkem aega ja soovi heategevuseks. Edukamad Eesti ettevõtjad on võimelised annetama sadu tuhandeid eurosid. Nad saaksid meeles pidada ülikooli ka testamendis.

Kokkuvõttes tekib oluliselt suuremal hulgal inimestel ja ettevõtetel majanduslik võimekus annetada märkimisväärseid summasid. Ja see on oluline. USA-s annetab 91% jõukatest inimestest. Kui praegu on annetuste maht kogu Eesti peale aastas 35 miljonit eurot (0,15% SKP-st), siis see võib kümne aasta jooksul rohkem kui kümnekordistuda. USA-s on aastane annetuste maht 2,3% SKP-s, aga Eestis umbes 0,15%. Vahe on neljateistkordne.

USA ülikoolid saavad aastas annetusi mahus 50 miljardit dollarit. Kui Eesti ülikoolid saaksid samas mahus annetusi taandatuna protsendile SKP-st, siis oleks tänavu Eesti ülikoolid saanud annetusi kokku 70 miljonit eurot. Ülikoolid oleksid ka vähem sõltuvad riiklikust rahastamisest, seega vähem sõltuvad ka poliitilistest tõmbetuultest. Ma usun, et 20 aasta pärast on annetuste maht Eesti ülikoolidele mahus 100 miljonit eurot aastas. Selleks on vaja samme hakata astuma täna.

Tuleme käesoleva kampaania juurde. Miks on oluline ülikooli liikmeskonna panus?

Eestis on kõrgharidusele ja teadusele annetamine väga vähe levinud. Koosloome projektiga soovime kaasata ülikooliga kokkupuutuvaid inimesi mõtlema kaasa, kuidas, mis lahenduste, ülesehituse ja projektidega oleks võimalik rohkem inimesi panna kaasa mõtlema ja annetama.

Vaja on leida annetajatele arusaadavad põhjused, miks annetada. Ilmselt näiteks teadlaste palgatõusuks raha küsimine ei toimi, samas vähiravimi arenduseks labori sisustamine võib olla annetajatele arusaadav. Aga kuidas me kommunikatsiooniga jõuame potentsiaalsete annetajateni?

Oluline on ka see, et muutus algab aga meist endast. Igaüks meist võib ka ise annetada milleks iganes – kus näed probleemi, seal anneta või mine ja aita. Summast olulisem on mõtteviis, et igaüks saab aidata. Rääkisin hiljuti väliseestlasega, kes ütles, et on aastakümneid toetanud oma alma materit kindla protsendiga oma sissetulekutest. Ta ütles, et see on tavaline. Praeguseks on ta üsna jõukas ja summa on teine, kui pärast lõpetamist, aga mõtteviis on sama. Rõhutaksin, et annetuse vorm on ka vabatahtlikuna kaasa löömine.  See on väga positiivne, et vabatahtlike osakaal Eestis kasvab pidevalt (2019.a jõudis 49%-le), samas see jääb alla Euroopa Liidu keskmisest.

Palun too mõni näide annetamisest, mis praegu TalTechis kasutusel on?

Järjest kasvav arv ettevõtteid ja eraisikuid panevad tudengitele välja stipendiumeid. Annetada saab tulumaksuvabalt SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi kaudu. Iga-aastaselt panustab kuni 50 ettevõtet ja eraisikut mahus ca 150 000 eurot. Lisaks toetavad ettevõtted ülikooli mitmete suuremate seadmete, vajalike litsentside ja õpperuumide sisustamisel. Tänavu andis Flir Systems Estonia ülikoolile õppe- ja teadustööks infrapunakaamerad. Annetus oli rahalises vääringus üle 50 000 euro ja Flir teenis sellega ülikooli suurtoetaja tiitli. Varsemalt on toetatud Iseauto, tudengivormeli ja kosmosesatelliitide arendust raha ja arendusressursiga.

Mis muutub TalTechis paremaks, kui see projekt lõppeb või jõuab vahe-etappi?

Annetamine ja selle süsteemne haldamine on töö, millel ei ole kindlat lõppu. Koosloome ideekonkurss kestab 14. oktoobrini, peale mida valitakse välja kuni 10 parimat ideekavandit, mida on novembris toimuvate Taibutalgute raames võimalik reaalseks lahenduseks formuleerida. Kuni 3 parimat lahendust saavad kuni 10 000 eurose toetuse oma idee teostamiseks koostöös TalTechiga.  Seega Koosloome 2021 projekti tulemusi saame reaalselt näha loodetavasti uue kalendriaasta kevadel.

Mis muutub? On loodud kampaaniad, süsteemid ja/või platvorm, mille abil saame veelgi paremini kommunikeerida annetusi-toetusi vajavaid projekte. Loodud või on loomisel süsteem, kuidas annetusi automaatselt vastu võetakse ja kuidas annetajatega edasi suheldakse, antakse annetuse kasutusest ülevaadet jne.

Millal võiks näha projekti tulemusi?

Esimesi tulemusi loodame näha juba kevadel. Küll aga enne seda on vaja natuke mõelda annetamise teemal ja esitada oma idee ideekonkursile. Kutsun kõiki üliõpilasi, tudengeid ja vilistlasi kaasa mõtlema ja esitama oma idee 14. oktoobriks Koosloome veebis www.taltech.ee/koosloome