2001. aastal loodud Tallinna Tehnikaülikooli T-Teater on särtsakas tudengiteater, mille liikmed on omavahel nii head sõbrad, et peavad üksteist nagu üheks suureks perekonnaks. Nende hulgas on nii praegusi tudengeid kui ka neid, kes kooli küll juba ammu lõpetanud, kuid jäänud siiski truuks armastatud hobile ja toredale seltskonnale.
Christina Rees ühines T-Teatriga 2019. aasta sügisel. Kuna ta on peaaegu terve oma elu näitlemisega ja teatriga kokku puutunud, tundus vale sellest teise linna ja ülikooli minnes ühtäkki loobuda. "Nii ma siis uurisingi, millised on Taltechi loomingulisema poole võimalused," räägib ta. "Minu õnneks ei pidanud ma kaua otsima. Peagi juhatati mind nüüd juba koduseks saanud Akadeemia tee 5 ühika keldris paiknevasse punkrisse."
Christina jutustab, et hetkel kohtutakse vähemalt korra nädalas proovi tegemiseks. "Aga me üritame vähemalt korra kuus ka muudel põhjustel kokku saada - et mängida lauamänge või teha süüa või lihtsalt jutustada," kinnitab ta. Tihedamal prooviperioodil kohtutakse muidugi rohkem.
T-Teatrist on Cristina leidnud palju huvitavaid inimesi, kellega saab meeleldi ka väljaspool proove kokku. "Me oleme üks suur perekond!" kinnitab ta.
Proovid kui põnev väljakutse
Ott Salla tegutseb T-teatris 2018. aasta sügisest, kuid aktiivsemalt 2020. aastast. "Kohtumised on keerulised ja nõuavad minult palju eel- ja järeltööd," ütleb ta. Samas - miks teha asju, mis on kerged, kui saab teha asju mis on rasked? "Mul on tunne, et koos saame tekitada midagi, mis on suurem kui osade summa!"
Pea kõik teatrikaaslased on Oti sõnul sellised, kellega võiks vabalt ka väljaspool suhelda, kui oleks rohkem aega. "Hetkel on hea meel, et näen neid vähemalt T-teatris," ütleb ta.
Helena Kuivjõgi on T-teatriga seotud olnud 2017. aastast. "Nägin kuulutust ja tundsin ennast selles ära," meenutab ta. "Praegu kohtun teistega vaid paar korda kuus, kuna pole ise enam nii aktiivne, kuid aktiivsematel aastatel olid proovid enamjaolt kaks korda nädalas."
Proovid olid tema jaoks parimad mõtete eemale viijad ning stressi leevendajad. "Enamjaolt paar tundi olin täielikult teises maailmas, jagasin rõõme ja muresid teiste omasugustega," märgib Helena. Muidugi sai niiviisi ka näitlemis- ja improoskust arendada.
T-Teatri rahvas on ka Helena sõnul üks suur sõpruskond. "Liisiga oleme vahel trennis käinud ja Tõnisega on nad käinud minu kiisut paitamas," ütleb ta. "Ja aegajalt koguneme väiksemates puntides."
Võimalus olla loominguline
Liisi Lota Pals on teatritrupi liige neljandat aastat. "Otsisin midagi loomingulist tehnilisemat ülikooli eriala tasakaalustama," meenutab ta. "Kohtusime pea iga nädal mitu korda proovides, kus koos arenesime ja harjutasime – samal ajal sõpradeks kasvades."
Viimasel ajal käib ta ikka erinevatel üritustel, et näha oma sõpradeks kasvanud inimesi ja koos aega veeta. "Nii tihedalt koos käies ja kogedes tekivadki head sõprussuhted," kinnitab Liisi Lota. "T-Teatrisse tulevad inimesed, kellel sarnased huvid, seega pea kõigist saavad head sõbrad."
Tõnis Suurkaev tegutseb teatris 2017. aasta sügisest. "Juhtusin T-teatri ruumi hängima Lapikute (kõrvalruumi organisatsioon – toim) peo ajal, olin tol ajal lapik," jutusrab ta. "T-teatri inimested tundusid toredad ja sattusingi sinna. Nüüd kui olen juba vanemliige, käin põhiliselt pidudel ja muudel sotsiaalsetel üritusel." Ka Tõnis leidis siit terve trobikonna sõpru, kellega ka muul ajal saab jutustada.
Loviisa Vahenurm sattus T - Teatrisse aastal 2019. "Õppisin gümnaasiumis teatriklassis ning hakkasin ühel hetkel otsima truppi, kellega ka kooliväliselt teatrit teha," meenutab ta. "Kõikvõimsad algoritmid võtsid mu mõtteid kuulda ning ühel õhtul sattusin Facebookis nägema T - Teatri katsete üritust. Võtsin sõbranna kaasa ja nii me siia siis sattusime!"
Kõik on hoolivad
Brita Vane ühines T-Teatriga 2021. aastal. "Küsisin kooli pealt, mis valikud siin Taltechis on ja otsustasin teatri tutvumisõhtule tulla," räägib ta. Siiani on Brita üritanud teatritrupis käia vähemalt korra kuus. "Ma tean, see pole üldse palju, aga mul on nii mahukad ja rasked programmeerisülesanded igas aines, et stressi tõttu leian vähe aega muudeks tegevusteks," selgitab ta. "Nii palju, kui ma aga käin, on mul alati süda soe. Kõik on nii hoolivad."
Samuti kinnitab Brita, et õpib teatrikohtumistelt palju uusi nippe ja läheb kaasa harjutustega. "Ma ei käi väga väljas, aga kui käiks, siis kindlasti kutsuks neid inimesi või läheks nendega hängima," ütleb Brita.
Rosemary Pree alustas T-Teatris kolm aastat tagasi, kui luges selle kohta tudengielu nädalakirjast. "Mõtlesin, et mul oleks rohkemast sotsialiseerumisest kasu ja läksin kohale, kuigi suurt soovi näidelda isegi polnud," ütleb ta. "Saime ikka võrdlemisi järjepidavalt kaks korda nädalas kokku, vahel kolm, ja nii ma saingi endale uue seltskonna sõpru, kellega koos vahvaid asju ette võtta."
Väljaspool teatri tegemist on seltskond näiteks käinud koos telkimas, grillimas, kaltsukates, lauamänge mängimas jne. "Viimane meeldejääv impromptu väljasõit oli Türisalu pangale, kus nautisime koos grillides tähistaevast, täiskuud ja virmalisi," meenutab ta.
Annab julgust juurde
Liis Karo liitus T-Teatriga mullu septembris. "Käisin 2021. tutvumisõhtul, aga katsetele ei jõudnud, ja kuna tulin TalTachist samal aastal ära ka, siis mõtlesin, et ju pidi teatriga nii minema," räägib ta. "Siis aga sattusin pool aastat tagasi TalTechi üritusel ühe T-Teatri liikmega kokku ja ta kutsus katsetele - kuhu ma seekord ka läksin."
Liis kinnitab, et iga kokkusaamine ja arutelu aitab tal ennast ja teisi paremini tundma õppida, julgeda olla vabam ja mõelda-arutleda uute teemade üle. "Mängimine annab julgust improviseerida ja võtta maha blokid, mille endale elu jooksul tekitanud olen," leiab ta.
Jan Aruvald räägib, et aasta oli siis 2014, kui meenutades üht hiljutist vestlust teatrist ja näitlemisest otsustas ta hetkeemotsiooni ajendil kohaliku teatrikambaga liituda. "Meie proovide osaks on alati grupitunde loomine, eneseanalüüs ja avatud suhtlus, mis on kõik ühe tiheda seltskonna loomise head eeldused," kinnitab ta. Ta tõdeb, et ta ei mäleta hetke, kus teatriga tegelemine oleks olnud lihtsalt seltskonna osaks olemisest olulisem, ent sellesse maailma sisse piilumine on olnud avardav. "Lavakunst osutus minu jaoks hulga vähem esoteeriliseks kui seda eelnevalt pidasin," märgib Jan.
Ka tema on leidnud teatritrupist endale toredaid sõpru. "Ühised huvid on viinud ka lävimiseni muudel teemadel" ütleb ta. "Paraku on nii, et kui keegi teatrist kõrvale jääb, kipub ka see va läbisaamine maha jahtuma - see on aga täitsa mu enda viga."