Prof. Andersen osales SOURCES tippkeskuse kahepäevasel konverentsil nõukogu liikmena ning sai nähtust sügavalt positiivse mulje. „Tallinna tehnikaülikooli professor Riina Aava poolt juhitud SOURCESi teadlaste grupp on palju arenenum ja aktiivsem, kui oskasin oodata. Õhkkond oli inspireeriv ja osalejad tõeliselt kaasatud – see pole teaduskonverentsidel sugugi iseenesestmõistetav,“ märkis ta.

Teadus ja tööstus peavad teineteist leidma

Konverentsil tõstatus üks läbiv teema: kuidas suurendada teaduse ja tööstuse vahelist koostööd ringmajanduse edendamisel? Andersen usub, et potentsiaali on palju, kuid see jääb tihti kasutamata. „Tihti pöörduvad teadlased hoopis tuntud välisinstitutsioonide, eriti USA partnerite poole, jättes tähelepanuta võimalused oma koduriigis. Kohaliku tööstuse kaasamine nõuab aga proaktiivsust – ideed ei tohiks jääda laborisse ootama,“ rõhutas ta.

Tema sõnul tuleks teadlastel ise otsida kontakte ettevõtetega, pakkuda konkreetseid lahendusi ja rääkida „tööstuse keelt“. „Tuleb ise minna ja näidata, et meil on teadmised ja innovatsioonivõimekus, mida tööstus vajab – mitte loota, et nad ise uksest sisse astuvad.“

Ta tõi välja ka teadlaste endi piiratud valmisoleku koostööks: „Paljud teadlased pole kunagi isegi tehases käinud. Neile tundub tööstus kauge ja keeruline. Kuid just seal, kus on reaalsed tootmisprobleemid, võib peituda väga tähenduslik teaduslik potentsiaal.“

Ringmajanduse võtmed: haruldased materjalid, vetikad ja seeneplokid

Prof. Andersen näeb erilist potentsiaali uuenduslikes, kuid tihti tähelepanuta jäävates teemades. Näiteks tõi ta esile projektid, mis keskenduvad haruldaste materjalide ringkasutusele, vetikate rakendamisele toidutööstuses ning seenepõhistele ehitusmaterjalidele. „Need on küll kõrvalprojektid, kuid nende taga võib peituda tulevikutrend. Peame keskenduma väärtusahelale – mitte ainult sellele, mis saab tootest pärast kasutust, vaid kuidas see algusest lõpuni loodussäästlikuks kujundada,“ ütles ta.

Avokaadojäätmete väärindamine või punavetika kasutamine innustavad professor Anderseni. „Sellised projektid näitavad, et ringmajandus ei pea olema vaid jäätmete sorteerimine – see võib olla ka maitsev ja loov!“

Poliitikameetmed vajavad läbimõeldust ja julgust

Ringmajanduse arenguks peab muutuma ka poliitiline raamistik. Andersen kiitis Euroopa Liidu uut ringmajanduse tegevuskava, mis pöörab tähelepanu toodete vastupidavusele ja korduvkasutatavusele. „See on suur edasiminek võrreldes varasemaga, kus fookus oli pigem ümbertöötlemisel,“ märkis ta.

Eriti tõhusaks peab ta pikendatud tootjavastutuse mehhanismi, mis motiveerib ettevõtteid looma paremaid ja kestlikumaid tooteid. Kuid ta rõhutas ka vajadust kriitiliselt hinnata uusi materjale, nagu bioplastik. „Lihtsalt pole piisavalt biomassi, et asendada kogu plast. Mitte iga plastikualternatiiv ei ole tegelikult jätkusuutlik. Vajame tarku ja paindlikke poliitikaid.“

Kultuurilised muutused loovad kestvust

Andersen usub, et inimeste hoiakud on viimastel aastatel muutunud. „Andmed näitavad, et teadlikkus ja valmisolek tegutseda on suurenenud. Edukas näide on Eesti tagatisrahasüsteem – pudelid pole enam prügi, vaid ressurss,“ rääkis ta.

Ta tõi esile, et arenevates riikides tajuvad inimesed jäätmete väärindamist sageli negatiivsena, kuna see on seotud madala sotsiaalse staatusega. „Peame looma süsteeme, mis pakuvad kaasatust ja väärikust – mitte ainult efektiivsust.“

Rääkides globaalsetest suundumustest, tõi Andersen esile Hiina ringmajandusepoliitikate pikaajalise arengu ja India kasvava innovatsioonivõimekuse. „Hiinas on poliitikaid ellu viidud juba üle 25 aasta. Nüüd liiguvad nad ressursside haldamise juurest jätkusuutlikkuse suunas. Aasias toimub suur osa tulevasest kasvust,“ hindas ta.

Lõpetuseks tõdes Andersen, et kuigi tagasilööke tuleb, on suund õige. „Ringmajanduslik mõtlemine on lõpuks muutumas peavooluks. See on võtmetähtsusega mitte ainult keskkonnale, vaid ka majandusele ja ühiskonna vastupanuvõimele. Just see teeb selle nii võimsaks – ja nii vajalikuks.“

2024. aastal käivitunud SOURCES tippkeskus pühendub professor Riina Aava juhtimisel toormete ringmajandusele ning töö käigus otsivad teadlased lahendusi mineraalsete ja süsinikul põhinevate toormete (taas)kasutuse tehnoloogilistele probleemidele. Tippkeskuse uurimisrühmad analüüsivad strateegiliste toormete kättesaadavust, arendavad keskkonnasõbralikumaid keemiatehnoloogiaid ja analüüsivad ringmajanduslikke ärimudeleid. Seitsmeks aastaks rahastuse saanud tippkeskus keskendub ka plastiku, tekstiili ja veepuhastusega seotud küsimustele ning tehnoloogiate jätkusuutlikkuse hindamisele nii keskkonna kui tarneahelate kindluse vaates.