Kus ja kellena selle eriala lõpetajad töötavad?
Antud eriala lõpetajate järgi on üle maailma suur nõudlus, lõpetajad töötavad alternatiivenergeetika inseneridena või siis visionääridena. Isiklikult tunnen ühte Austria poissi, kes peale lõpetamist suundus Šveitsi ja töötas seal pikalt roheenergia projektide nõustajana, on näiteid suundumisest Euroopa Kosmoseagentuuri tegelema päikeseenergeetikaga kosmoses, Eesti Energia roheenergia suunda kureerima, paljud on valinud akadeemilise karjääri ja väga paljud töötavad päikeseenergeetikaga tegelevates ettevõtetes, seda nii Eestis kui üle maailma. Kokkuvõtvalt oleks ühine nimetaja enamuse puhul ikkagi alternatiivne energeetika.   

Mis on tulevikus Eestis põhiline energiaallikas?
Unistajana tahaksin öelda, et taastuvad süsinikuvabad energiatootmise tehnoloogiad nagu päike, tuul, biomass, hüdro ja lained, kuid realistina sümbioos loetletutest ja konventsionaalsetest. Me ei saa naiivselt lootma jääda puhtalt alternatiivsetele energiaallikatele ning naabrite suuremeelsusele, et sedamoodi suudame oma energiavajaduse rahuldada, me peame tagama enesele ikkagi teatava sõltumatu energiajulgeoleku. Kuid mida me saame teha, on püüelda rohelisema tuleviku ning taastuvate allikate suurema kasutuselevõtu poole. Õnneks oleme juba praegu Euroopas selles osas ühed tublimad ning näitame teistele eeskuju. Seda on ka märgatud ning võime öelda, et oleme tegijad, seetõttu on meie insenerid ja teadlased üleeuroopalistes roheprojektides ja -ettevõtmistes väga nõutud.

Mis on energeetikas järgmine suur läbimurre, mida Sa huviga ootad?
See on juba alanud, nimelt ehitisintegreeritud päikeseenergeetika lahendused. See tähendab siis seda, et päikesepatarei on juba integreeritud ehitiste elementidesse. Näiteks maja katusekatte materjali, olgu selleks siis katusekivi või plekkpaneel, kusjuures viimast pakub üks tubli kodumaine ettevõte Roofit, mille asutaja on minu endine kolleeg. Päikesepatareisid integreeritakse ka juba fassaadielementidesse, nagu seintele ja aknaklaasidele, aga ei saa mainimata jätta ka „linnamööblit“, kus päikesepatareid on lisatud tänavalampidele, prügikastidele, varjualustele, istepinkidele, infotahvlitele jne.    

Lahedaim asi, mis on tööl juhtunud?
Kuna olen enda südameasjaks võtnud ka järeltulevate põlvede teadlikkuse tõstmise roheenergia alal, siis aeg ajalt külastavad meid koolilapsed ning olen isegi lasteaedades päikeseenergeetikast rääkimas käinud. Laste siirus on vapustav ja seda ei oskagi kohe sõnadesse panna, kuidas nad sind kuulavad, ahmides sisse kõike uut ja huvitavat, mida sa neile pakud. Tulebki üks huvitav seik meelde: käisin ühes lasteaias rääkimas päikesest ja energiast. Tuli palju huvitavaid ja põnevaid asjakohaseid küsimusi ja siis üks väike häbelik tüdruk, oli näha et nagu tahaks midagi öelda, aga väga nagu ei julge ka. Lõpuks tõstis siiski vargsi käe ja ma küsisin, mis teda huvitab. Tema siis vaikselt ütles: „Aga kas te teate, et minu isal oli eile sünnipäev?“  Sellised spontaansed asjad teevad meele rõõmsaks.

Energeetika eesmärk ei ole tarbida rohkem, vaid tarbida efektiivsemalt. Nii Eesti kui Euroopa majanduse areng nõub laiemat energeetika ja sellega kaasnevate protsesside analüüsi ning mõistmist. Kui sa mõistad väljakutset ja tahad selles arengus kaasa lüüa, siis tule õppima Materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas magistrieriala.