Tallinna Tehnikaülikool

„Tallinn ei saa kunagi valmis,“ ütleb vana tõdemus. Kuidas on aga lood Tallinna teedega? TalTechi teadlaste värsked mõõtmised Õismäe betoonist katselõigul näitavad, et alternatiivsete võimalustega võiksid linna teed praegusest märksa kauem vastu pidada. Betoon kannatab raskeliiklust paremini kui asfalt, kuid ristmike läheduses sunnib asfalt endiselt otsima nutikamaid lahendusi.

Õismäe katselõik
Õismäe katselõik on jaotatud kolmeks: puhas asfalt, betoon koos asfaldist kulumiskihiga ning puhas betoon. Foto: Erik Riikoja

Tallinnas on betoonkate pigem erand. Tuntuim näide on 1967. aastal rajatud Peterburi tee lõik, mis on oma ajastu rajatise kohta üllatavalt hästi vastu pidanud. Selle kestvusele aitas kaasa nii tooraine, jämeda terasuurusega karjala graniit, kui ka asjaolu, et Eestis ei kasutatud toona veel massiliselt naastrehve. Betoon muutub ajapikku tugevamaks, mistõttu jõudis see enne naastrehvide levikut „järelkivineda“.

TalTechi teedeehituse ja geodeesia uurimisrühma teadlane Ain Kendra rääkis, et Õismäe katselõik valmis 2016. aastal Saksamaalt toodud eritehnika ja meeskonnaga. Kasutati nn betoonirongi, mis paigaldab pinnasele korraga kaks eri kvaliteedinõuetega kihti. Erinevalt asfaltkattest ei saa betooni kohe liiklusele avada – traditsiooniline tehnoloogia nõuab ligi kuupikkust kivinemisaega.

Pärast katselõigu valmimist hakati betooni kasutama ka bussipeatuste taskutes, kus see on siiani häid tulemusi näidanud.

Loe edasi Trialoogist