Sirje Vaask, naiskoori president hooajal 2021/22, Tallinna Tehnikaülikooli vilistlane

Kui keegi satub esmaspäeva või kolmapäeva õhtuti peamaja VI korpusesse, on seal ikka lauluhääli kuulda. Ülikooli kultuurikollektiividest on naiskoor oma vanusega meeskoori ja puhkpilliorkestri järel väärikal kolmandal kohal. Selle 70 aasta jooksul on koori dirigeerinud 15 dirigenti, osaletud on arvukatel kontsertidel, kõigil Eesti laulupidudel, käidud välisreisidel, sealhulgas traditsioonilisel Baltimaade üliõpilaskollektiivide festivalil Gaudeamus ja Põhjamaade üliõpilaskooride festivalil NSSS. Lisaks muusika ja harituse edendamisele on meie igapäevaeesmärgiks rahvusväärtuste hoidmine – koorilaul on Eesti traditsioonide hoidja ja kandja.

Alma Tamm oli koori asutaja ja dirigent aastatel 1951–1974. Oma esimese dirigendi sünniaastapäeval 1. mail on Tehnikaülikooliga seotud naiskooridel – lisandunud on ka vilistlasnaiskoor ja naiskoor Vanaemad – ilus traditsioon koguneda tema hauale Pärnamäel, kus alati ka toredad laulud üles võetakse.

Alates septembrist 2019 on meie dirigentideks noored ja energilised Edmar Tuul ja Karin Kuulpak. Koori dirigendid on olnud ka Aivar Leštšinski ja Jana Perens, Raul Talmar ja Õnne Ann Roosvee, Tiina Sooba, Ene Kangron, Ebe Pille, Lele Randalu ja Margit Võsa, Silvia Mellik ja Merike Toro.

Mis iseloomustab naiskoorielu?

Meie koori uued lauljad kommenteerisid oma esimese aasta kogemust nii: „Tehnikaülikooli naiskoor on nagu pere: sõbralik, hooliv ja toetav.“ Ja nii: „Väga lõbus ja elav seltskond, mõnel vähem, mõnel rohkem aega kooriga koos veedetud, kus kõigi peale on väga palju elutarkust kogunenud, mida proovide ajal mõnusasti teistega jagatakse.“

Kooris laulavad koos nii üliõpilased kui ka vilistlased, õppejõud, töötajad. Meil laulavad asjalikud ja ratsionaalsed naised: projekteerijad, logistikud, IT-spetsialistid, finantsistid, investorid, pankurid, teadlased, õpetajad, arstid, juristid, toote- ja teenindusjuhid. Omaenda kogemusest meenub, et lepingulise õppejõuna planeerisin oma loengud ajale enne prooviaega ning pärast loengut jalutasid õppejõud ja üliõpilane rõõmsalt maja teise otsa kooriproovi.

Koorilaul annab lauljale läbi aastate võimaluse hoida oma hääl vormis. Meie hääleseadjad on Alar Haak ja Kalev Keeroja ning lauljate individuaalne arendamine on koorielu osa. Kuid meie proovides on ikka ka jutuvada ja naeru. Nagu meie kadunud dirigent Aivar tavatses öelda: „Jätke oma Selveri kotid proovi ajaks ukse taha“. Ka praegune peadirigent Edmar treenib oma repliikidega lisaks häälele ka meie kõhulihaseid.

Koorielu ei piirdu vaid proovide ja esinemistega. Mõnikord tundub, et kogu hooaja nädalavahetused on koori tegemistega seotud: laululaagrid, esinemised, häälerühmaõhtud. Ägedad stiili- ja spordiüritused samuti, tihti koos teiste kooride ja kollektiividega.

Muusika arendab, koorilaul liidab

Pärast kooriproovi on alati kuidagi hea ja helge olla. Ja muusika ongi midagi enamat kui vaid heliline võbelus või noodid paberil. Muusika, tervise ja heaolu vahelisi seoseid on hakatud nüüdisajal üha enam uurima. Kas teadsid, et muusika tekitab ajuvõnkeid, mis reaktsioonina meeldivatele stiimulitele käivitavad dopamiini sünteesi kehas? Et klassikalise muusika mõju on enim rõhutatud ning et elav muusika annab impulsse, mis ei ole võrreldavad lindistatud teoste kuulamisega? Üha laialdasemalt uuritakse muusika mõju mitmesuguste haiguste või ärevusseisundite leevenemisele või ravi toetava komponendina. Muusikat on tehtud aegade algusest, aga täna oskame teadusandmetega põhjendada, miks on pärast elava muusika kontserdil käimist nii suurepärane enesetunne.

Koorilaul on hetkes olemise rõõm koos inimestega, kellega oled leidnud ühise keele läbi muusika. Kontserdilaval kasvab esimese laulu ärevus peagi enesekindluseks ning viimast teost esitades on lausa kahju, et kontsert nii ruttu läbi saab. See on pisarateni liigutav kogemus laulukaare all, kus tuhanded inimesed laulavad sinuga sama laulu, mille sõnad ja viis lähevad hinge. Näiteks tuli selleaastase linnakupeo kõige võimsam emotsioon viimasel hetkel Uno Loobi mälestuseks kavasse lisatud laulust „Mis värvi on armastus“. See tunne, kui publik laulis koos rohkem kui 100-pealise kooriga armastatud muusiku igihaljast refrääni, täitis hinge ülevoolava nostalgiaga.

Lisaks muusikale on koorilaul sõbrad kogu eluks: koorikaaslaste leidlikkus pidude jaoks kõige ägedamate kostüümide kokkupanemisel; unustamatud hetked suvesoojas rattalaagris koos Tartu Akadeemilise Meeskooriga, kus päikeseloojangul rannas tõded, et selles hetkes ja nende inimeste keskel on nii hea olla; lapsikud naljad ja lõputu energia tantsupõrandal. See on võimalus koguda erilisi mälestusi ja leida parimad sõbrad.

On rõõm ja privileeg olla osa Tehnikaülikoolist ja selle kultuurikeskusest ning üliõpilasorganisatsioonidest. Meie koori viimased kümme aastat on olnud intensiivsed, pingutust nõudvad ja samas nii palju tagasi andvad.

Aitäh, alma mater, ja elagu järgmised kümme aastat muusika ja ilusate inimeste seltsis!

Täname! Artiklis on kasutatud meie lauljate Mai- Liis Metstaki, Imbi Karmo, Kai Li Kelleri ja Eike Tederi mõtteid.