Millise tehnika te enda valdusesse saite?

3D-skanneri, mis erineb tavainimesele kättesaadavast täpsuse poolest. Meie skanneril on ka väga hea tarkvara, mis võimaldab lihtsa vaevaga erinevaid punktipilvi kokku liita. Kõnealuse tarkvaratootja peakontor asub Luksemburgis, tänu millele saame tootjalt kiirelt tuge ja konsultatsioone.

Kui suuri paate teie skanneriga on võimalik sisse skaneerida?

Tegelikult on meil skannereid lausa kaks. Väiksema skanneriga saab sisse skaneerida kuni 4,5 m paadi, aga suurema skanneriga piire pole –  ehk ükskõik kui suure paadi või laeva, kasvõi terve sadama. Suurema skanneri tööulatus on kuni 140 m ja vajadusel saab mitu skaneeringut kokku panna.

Milleks peaks ühel paadiehitajal kõnealust skaneerimisteenust vaja olema?

3D-skaneerimist on vaja pöördprojekti koostamise jaoks, et saada paadist kätte 3D-mudel, mida saab kasutada näiteks vormi valmistamisel, aga ka näiteks püstivuse arvutamiseks. 3D-joonist saame kasutada kvaliteedikontrollis, et näha, kas su paadid ikka sirged tulevad. Mõningatel juhtudel on võimalik kasutada 3D-joonist ka probleemide analüüsiks. Samuti saab 3D-joonist kasutada ka arvutis läbiviidavas hüdrodünaamilises testis. Kõik hilisemad püstivus- ja hüdrodünaamilised testid on võimalik meie majast juurde tellida. 3D-jooniste järgi saab meilt tellida ka reaalse vähendatud paadimudeli, millele saab teha ka basseinikatsetused. Peale basseinikatsetusi saab juba kindlalt öelda, kas konkreetsest paadist saab üldse asja või tuleb see mõte sootuks maha matta.

Kui kaua selliste 3D-jooniste, mudeli ja basseinikatsetuste tegemine aega võtab?

Kui ainult ideega tulla, siis on aega pea võimatu ennustada. Kui midagi on juba reaalselt olemas, siis skaneerimine võtab aega umbes ühe nädala ja sõltuvalt soovidest võib valmis tulemuseni kuluda orienteeruvalt mõned kuud. Suurte ja keerukate projektide puhul selline ajamäärus ei pruugi kehtida.

Milline tarkvara peaks olema paadiehitaja arvutis, et 3D-pilti hiljem arvutis eksponeerida?

Mingit eritarkvara olema ei pea, piisab üldisest 3D vaatamise võimalusest, mis on tavaliselt Windowsiga juba kaasas ehk mis on tasuta. Parem oleks muidugi, kui sul oleks mingi cad-tarkvara, näiteks Rhino või Blender, siis on võimalik mudelit juba palju täpsemalt vaadelda.

Kas Cursus 440 sisseskaneerimisel on mõni tõsine viga ka juba välja tulnud?

Hetkel veel ei ole, paat tundub olevat ilus ja sirge ning kuskile poole ei kisu.

Kuidas peaks koostöö paadiehitaja ja Kuressaare Kolledži vahel algama?

Esmalt tuleb Kolledžiga aeg ja tingimused kokku leppida. Edasine sõltub sellest, mis järgus paadiehitus parasjagu on. Cursus 440 puhul oli tegu reaalselt eksisteeriva paadiga. Kõigepealt toodi skaneerimisse paljas kere ilma põhjaliistu, poordikummi ja kõigi muude lisadeta. Järgmisena toodi valmis paat koos kõigi lisadega. Sellise terve paadi puhul tuleb osa lisasid võibolla skaneerimise käigus eemaldada ja hiljem tagasi paigaldada ehk sellise võimalusega peab arvestama. Kui paat või laev on sisse skaneeritud, tuleb punktipilved kokku liita ja nii saab valmis 3D-joonise. Oluline on teada ka, kus valmis jooniseid on plaanis hiljem kasutada, kas ainult arvutis paadi eksponeerimiseks või ka mudeli ja vormi valmistamisel. Kui valmis paati pole, siis saab meie poole pöörduda ka pelgalt ideega peas. Meie saame teha plaanitavast paadist mudeli ja katsetada seda basseinis, nii saab suhteliselt tagasihoidlike kuludega teada, kas mäng väärib küünlaid.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kui siiamaani on Kuressaare Kolledžis tehtud arvutusi ja mudelikatsetusi põhiliselt suurematele töölaevadele, siis nüüd saab ka paadiehitaja pöörduda oma soovidega Kolledži poole. Paljude tänaste paadiehitajate probleemiks on olnud see, et enamik lahendusi on tulnud vigadest õppides ja selleks kulub reeglina palju raha ja aega. Täna on tänu Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledžile olemas võimalus oma ideed ja mõtted füüsikaseadustega kookõlla viia ja nii saab korraliku ja ohutu lõpptulemuseni palju odavamalt ning kiiremini.