Tegemist on pikaajalise ja laiapõhjalise uurimistööga, mis vältab perioodil jaanuar 2023 – märts 2032 ning toob kokku 17 partnerit, sealhulgas ka Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituut ning ehituse ja arhitektuuri instituut. Kliimamuutus on kõikehõlmav ja puudutab kõiki eluvaldkondi, mistõttu on ka projekt väga mitmetahuline. Selle tegevused varieeruvad kliimaparameetrite analüüsist konkreetsete liikide elupaikade taastamise ja üldisemate teavituskampaaniateni. AdaptESTi eesmärk on suurendada kodumaiste ökosüsteemide vastupanuvõimet kiiresti muutuvas kliimas, parandada Eesti ühiskonna valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks ning tagada sotsiaal-majanduslik positiivne mõju ressursside säästva kasutamise kaudu. Projekti erinevad väljundid koonduvad lõpuks konkreetsetesse juhtnööridesse, mis aitavad eesti elanikel kliimamuutuste tagajärgedega toime tulla.

Selleks, et inimeste teadlikkust suurendada ja kohanemismeetmed välja töötada, vajame baasteavet sellest, milline on Eesti kliima minevik, olevik ning tulevik. Võtmetähtsusega on siin regionaalsed kliimastsenaariumid, mille ajakohastamise eest vastutab Tartu Ülikool koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga. Meresüsteemide instituudi tegevused keskenduvad merekeskkonna- ja lainekliima parameetrite analüüsile, kasutades selleks integreeritud teadusmetoodikaid modelleerimisest, vaatlustest ning kaugseirest. Tulemustele tuginedes selgitatakse laiemale avalikkusele, milline on kliimamuutuste olulisus Läänemere piirkonnas ning milliseks kujuneb meie regiooni kliima tulevikus. Saadud info on omakorda sisendiks AdaptESTi edasistele tegevustele nii keskkonnakaitses kui kohanemismeetmete väljatöötamisel.

Merekliima on osa globaalsest kliimasüsteemist ning mõjutab meid rohkem kui arvata võiksime. Käesoleva aasta september, mis lõi temperatuurirekordeid terves maailmas, tõi meile kliimasoojenemise õpikunäite “koju kätte” siitsamast Läänemerest. Tallinna lahe veepinna temperatuur oli 2023. aasta sügisperioodil (september-oktoober) 30-aasta keskmisest suisa 5 kraadi soojem ning klassifitseerus sellega seni harvaesinevaks nähtuseks nimega mereline kuumalaine (marine heat wave).

Kuigi hilistele ujujatele pakub sügisene soe vesi ilmselt rõõmu, siis looduskeskkonnale on tegemist erakordse ja väga ebamugava olukorraga, mis raputab kaskaadina tervet mereökosüsteemi. Taolised anomaalsed sündmused saavad kliimamuutuse süvenedes aina sagedasemaks ja seavad tugeva löögi alla nii inim- kui looduskeskkonna kohanemisvõime, mille evolutsiooniline skaala ei võimalda nii kiirete muutustega kuidagi sammu pidada. Siiski on mündil ka teine pool ning muutunud olukord võib meile kätte mängida trumbi energiamajanduses – meres salvestunud soojuse kasutamine on taastuvenergialiik, mis võib aidata Eestit süsinikuneutraalsuse teekonnal. Õige suuna võtmine vajab aga kliimanutikat lähenemist ning üksmeelt, mis annavad lootust, et koos ühise eesmärgi nimel tegutsedes loome aluse ühiskonnale, kus hoitud on nii loodus kui inimene.