Kadri Kallaste, muuseumi juhataja | Fotod: Kadri Kallaste

Muuseumi loomise ajendiks oli TPI 50. juubel, mida sooviti 1986. aastal suurejooneliselt tähistada. Seega tuli ettevalmistustega alustada juba väga vara. Kuna muuseumil polnud veel oma ruume, alustati kogumistööga alles aasta pärast selle loomist. Peagi eraldati muuseumi tarvis Tallinna vanalinnas Lai 5 asunud TPI raamatukogus mõned ruumid. Nende remont ja muuseumi vajadusteks väljaehitamine kestis aga mitu head aastat.

Esimestel tegevusaastatel pandi põhirõhk ülikooli ajalugu kajastavate materjalide kogumisele. Esmajoones koguti dokumente ja fotosid, mille säilitamine ei nõudnud palju ruumi. Sel kümnendil lisandusid meie kogusse ka muuseumi vanimad ja väärtuslikemad eksponaadid – hulk esimese vabariigi aegseid laboriseadmeid.

1970ndatel alustatud remont venis ja venis ning alles uue kümnendi algul oli võimalik asuda ette valmistama muuseumi esimest ekspositsiooni. Selle kujundus telliti ei kelleltki teiselt kui kunstikombinaadilt ARS. Esimene püsiekspositsioon avati 1. oktoobril 1986. aastal – just samal aastal, kui ülikool tähistas oma 50. juubelit. 15 aastaga oli muuseumi kogu kasvanud ligi 12 000 ühikuni, mis tuli mahutada tillukesse 16-ruutmeetrisesse töötuppa. Suuremad tehnilised esemed leidsid ajutise koha õues asuvas garaažis, mis ei vastanud muidugi mingilgi määral hoiutingimuste nõuetele.

Kahjuks ei saanud muuseum oma värskelt remonditud kenadesse vanalinna ruumidesse jääda kuigi kauaks. Esiteks vajas ülikooli raamatukogu oma fondide jaoks üha rohkem ruumi, teiseks ilmusid Eesti iseseisvumisega välja Lai 5 hoone õigusjärgsed pärijad. Muuseumi jaoks leiti uued ruumid Tallinna Tehnikaülikooli Mustamäe linnaku ääres asuvas arvutuskeskuses. Täna asub selles hoones innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory.

Uutesse ruumidesse koliti 1993. aasta kevadel. Tollal oli muuseumi käsutuses 83 m2 pinda, millele paari aasta pärast lisandus üks ruum, kuhu õnnestus paigutada valik suuremõõtmelisi objekte. Muuseumi kogu jätkas uues asukohas kasvamist ja 1996. aastaks kuulus kogusse ligi 13 500 objekti. Poole sellest moodustasid ülikooli enam kui 75aastast tegevust kajastavad ülesvõtted. Neile lisandus võrdlemisi väike esemete kogu, raamatud, mitmesugused dokumendid ülikooli arenguloost, aga ka õppejõudude isikuarhiivid.

Kuna uue sajandi künnisel ülikooli juhtkond muuseumi jätkamist endisel kujul vajalikuks ei pidanud, suleti 2002. aastal mäluasutuse uksed. Aastaid kogutud objektid pakiti kastidesse, kuhu need pidid jääma teadmata ajaks.

2008. aastal valmis Tallinna Tehnikaülikooli uus raamatukoguhoone. Esialgsete plaanide kohaselt pidi raamatukogu esimese korruse avaratesse ruumidesse kolima Swedbanki harukontor. Siiski otsustati need ruumid loovutada pikalt suletud olnud ülikooli muuseumile. Nii jõudis muuseum lõpuks päris „koju“.

Uues hoones saadi oma käsutusse kokku üle 350 m2, mis sisaldab näitusepinda, tööruume ja mitut hoidlat. Kogu kümnendi jooksul toimus arvukalt suuremaid ja väiksemaid näituseid, mis said kõrge hinnangu osaliseks. Vastavatud muuseumi esimene näitus „Vulkaan – looja ja hävitaja“ pälvis Eesti Muuseumide aastaauhinna Muuseumirott. Palju tööd tehti ja tehakse ka praegu aastaid kastides resideerunud muuseumivara inventeerimise ja korrastamisega.

Praeguseks on muuseumi kogud jälle kasvanud: hetkel on meil arvel üle 15 000 objekti, millest enamuse säilitamiseks on muuseumil moodne rullikriiulite ja kliimaseadmetega hoidla. Käivad ettevalmistustööd ka teise meie vajadustele vastava hoidla sisseseadmiseks. Soovime, et tegemist oleks nn avatud hoidlaga, mida saaksime ka huvilistele näidata. Praegu saab meie koguga tutvuda MuISi ehk Muuseumide Infosüsteemi keskkonnas www.muis.ee.

Koroonaviiruse piirangute tõttu on muuseumi näitustesaal olnud lühemaid perioode suletud, kuid kulisside taga toimub tegevus aktiivselt edasi. Üheks selle aasta suurimaks ülesandeks on meie kogude inventuur. Viirusest tingitud vaikus annab hea võimaluse sellele aega ja täpsust nõudvale tegevusele keskenduda.

Loomulikult ei puudu muuseumi tööst ka näituste korraldamine. Oleme TalTechi SOC-majja toonud teiste muuseumide rändnäituseid. Mai lõpuni näeb seal näiteks Eesti Tervisemuuseumi bakteriteemalist näitust „Mina, superorganism“. TalTechi raamatukogu fuajees on mai lõpuni võimalik näha Tallinna Tehnikaülikooli muuseumi koostatud harivat, üldhariduskoolide 3.–6. klassidele suunatud rändnäitust „Kuidas pakendada inimest?“, mis keskendub keskkonnasäästlikele materjalidele. Septembris liigub see edasi Lilleküla Gümnaasiumisse ja sealt järgmistesse koolidesse.

Piirangute ajal oleme suunanud palju tegevusi internetti. Aprilli lõpuks valmib koostöös Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumiga ning graafiliste disainerite Kersti Heile ja Anneli Kipsariga ülikooli legendaarsele õppejõudude korvpallimeeskonnale KAPAle pühendatud virtuaalnäitus – 26. aprillil tähistab KAPA oma 70. aastapäeva. Jagame näituse linki muuseumi sotsiaalmeedias Facebooki ja Instagrami kontodel.

Sel kevadel algavad ettevalmistustööd muuseumi järgmiseks püsiekspositsiooniks, mis vahetab välja 2018. aastal avatud püsinäituse „TTÜ 100: Tippteadus ja tippteadlased“. Selleks et muuseumi igapäevastel tegemistel ja väiksematel aktsioonidel käsi pulsil hoida, tasub meid jälgida Instagramis: www.instagram.com/taltech_museum.