2023. aasta kevadel pöörab Tallinna Tehnikaülikool näo kestlikuma tuleviku suunas. Valmimas on ülikooli rohestrateegia, mõõdetud on ülikooli süsinikujalajälg, alustatud on Mustamäe linnaku elurikkuse kvaliteedi tõstmisega. Lisaks on haridus- ja teadusministeeriumil käivitunud kaks suurt Euroopa rahastatud meedet: roheoskuste õppearendusprojekt ning Õiglase Ülemineku Fondi õppe- ja teadusarendusprojekt Ida-Virumaal. Kõik need aitavad täita rohepöörde eesmärki, et juba järgmisel kümnendil oleks Eesti inimeste tegutsemisest tulenev keskkonnajalajälg tunduvalt väiksem.
Helen Sooväli-Sepping, rohepöörde prorektor
Euroopa Liit suunab järgnevatel aastatel Euroopa maksumaksjatelt triljon eurot rohepöörde tegevustesse. Kas rohepööre on võimalik missioon, näitab aeg. Ilmselgelt on see ambitsioonikas plaan, milles võtmerolli mängivad teadmised ja tehnoloogiad.
Uute sihtide ja tegevuste kavandamise vundament on strateegia. Tallinna Tehnikaülikooli rohestrateegia täpsustab ülikooli arengukava tegevusi prioriteetsete arendussuundadega. Rohestrateegial on selge fookus: mõtestada teekond, kuidas ülikoolina jõuda arengukavas püstitatud eesmärgini saada kliimaneutraalseks aastal 2035. Kui algselt oli selle eesmärgiga mõeldud TalTechi kinnisvara kliimakindlaks muutmist, siis täna puudutab rohestrateegia kõiki ülikooli tegevusvaldkondi: õppe- ja teadustegevust, ettevõtluskoostööd, ülikoolilinnakute muutmist kliimaneutraalseks ning Tehnikaülikooli mõju ühiskondlike muutuste suunajana. Nii näiteks on strateegias sõnastatud õppetöö eesmärk koolitada kõikidele meie tudengitele kliima ja elurikkuse baasteadmised ja -oskused.
Mida tähendab olla kliimaneutraalne ülikool? Minu nägemuses tähendab see kõikide ülikooli tegevuste mõtestamist planetaarsete piiride raames. Juba täna teame, et hoolimata pingutustest ei ole maailm püsinud kokkulepitud 1,5 kraadi soojenemise piires ja sellel on ettenägematult suured tagajärjed ka meie kliimavöötmes. On selgemast selgem, et kui me täna kliimaga ei tegele, tegeleb kliima edaspidi meiega. Ka Eestis.
End parimate ülikoolidega võrreldes saame seada kõrgeid eesmärke ja olla võrdväärne partner. Oleme kliimanutika tuleviku keskuse tiimiga põhjalikult analüüsinud teiste tehnikaülikoolide arengukavasid, eesmärgiga mõista ülikoolide arendussuundi. Kõikidel meie headel partneritel on lisaks arengukavale valdkondlikud kestlikkuse arengukavad või kliimakavad.
Ülikooli arengukavas ütleme: „Soovime silma paista, eristuda ning olla võrdväärne Euroopa parimate tehnikaülikoolidega tänu oma nutikatele lahendustele digitaalse ja kliimaneutraalse tuleviku loomisel.“ Kui meie digitaalse kirjaoskuse tase on hea, siis kestlikkuse valdkonnas on Tallinna Tehnikaülikooli mahajäämus võrreldes „majakaks“ olevate ülikoolidega üpris suur.
Mitmed mahukad teadlaste ja ekspertide koostatud kokkuvõtted, nagu näiteks ÜRO globaalne inimarengu aruanne, on lootusrikkalt sedastanud, et kes kahte suurt pööret – digipööret ja rohepööret – samaaegselt ellu viivad, on kogu maailmale teenäitajad kestliku tuleviku suunas. Siin ongi meie ülikooli võimalus kasutada ära oluline momentum. Eesti kui digiriigi maine on kõrge. Kui me suudaksime roheoskused sünkroniseerida digioskustega, võiks tulemus olla unikaalne – pakkuda tervele maailmale enda digi-rohekontseptsiooni koos tehnoloogiliste lahendustega.
Õigupoolest on meie maine juba teadmistest ja tegutsemisest ees. Külastades sel talvel maailma tehnikaülikoolide pingereas kolmandal kohal olevat ETH Zürichit, kohtusin ülikooli rektori, meie mõistes õppeprorektori professor Günther Dissertoriga. Rektoril oli hästi teada Eesti kui digiriigi edulugu ning ta oli üllatunud, et kestlikes teemades oleme siiani kõhklevad – tugev digikuvand on toitnud meie progressiivsust ka kestlikkuse suunal. Tunnustussõnu professor Dissertoril meie ülikooli suunal siiski jagus, tõdedes, et ülikool, kelle strateegilise juhtimise tasandisse on sisse kodeeritud rohepööre, on julge, ning ta ennustas meile digi-rohepüüdlustes edu.
Olen arvamusel, et Tehnikaülikooli edu rohepöörde kui strateegilise valdkonna arendamisel saab rajaneda kolmel vaalal: ülikoolisisene veendumus, et rohepööre on vajalik; koostöö ülikoolis sees ning era- ja avaliku sektori partneritega, ning rahvusvaheline võrgustumine. Nii koostöö kui ka rahvusvahelistumise eripära Tehnikaülikooli vaatekohast saab olla lahendustele orienteeritus. See tähendab tehnoloogiate ja ärimudelite väljatöötamist Eesti ja rahvusvaheliste partneritega, nende valideerimist ning kiiret rakendamist.
Missugused saavad olema meie rohetegevuste teekonnad ja millisel kiirusel me tegevusi ellu rakendama hakkame, see sõltub ülikooli töötajaskonnast. Rohestrateegia tegevuskava tuleb koostöisel meetodil arutlusele ja tegemisele sel sügisel.