Tallinna Tehnikaülikooli projekti spetsialist Jaana Merisaar ja vanemteadur Leeli Amon esitlesid 19. septembril Leedus, Birštonas toimunud Baltimaade Turbatoojate Foorumil turbatööstuse sotsiaal-majandusliku analüüsi esialgseid tulemusi. Uuring keskendub meetmetele, mis aitaksid tasakaalustada turbatööstuse CO2 emissioone.
Tallinna Tehnikaülikool viib koostöös Kliimaministeeriumiga läbi analüüsi "Kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike olulisimate turbasektori lisameetmete makro- ja sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine". Uuringus osalevad teadlased erinevatest instituutidest – ärikorralduse instituudist Ulrika Hurt, Jaana Merisaar, Tarmo Tuisk ja Margit Kull, geoloogia instituudist Leeli Amon ja Mall Orru, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudist Heili Hein-Sula, lisaks Tallinna Ülikooli teadlane Martin Küttim.
Analüüs keskendub turbatööstuse CO2 heitmete vähendamisele näiteks turba väärindamisega, taastamisprojektidega ja keskkonnatasude tõstmisega. Uuringu tulemuste selgitamiseks on kasutatud fookusgrupi- ja ekspertintervjuusid ning statistilisi andmeid.
Turbatööstus panustab olulisel määral Eesti ja Baltimaade majandusse maksude, töökohtade ja konkurentsivõimeliste palkade kaudu. Samas on seda kritiseeritud CO2 emissioonide pärast, kuna LULUCF metoodika põhineb eeldusel, et kogu kaevandatav süsinik eraldub. Eesti on võtnud eesmärgiks turbatööstuse süsiniku netoheide viia nulli aastaks 2050. Eesmärgi saavutamisel tuleb leida tasakaal keskkonnahoiu, turbaalade kaevandamise-taastamise ja majanduskasvu vahel.
Lõpparuanne valmib 2024. aasta neljandas kvartalis.