Larissa, olete tuntud ka luuletajana. Miks läksite oma ajal tehnilist eriala õppima?

Minu suur lapsepõlvearmastus oli matemaatika. See jäigi peale, kui tekkis küsimus, mida edasi õppida. Praegugi on minu jaoks matemaatika justkui luule. Ma tunnen vaimustust selle täiuslikkusest.

Kindlasti on Teis peituvate annete kooslus eriline. Aga võibolla oskate just seetõttu soovitada praegustele abiturientidele, mida edasi õppida, et nad hiljem ei peaks oma valikut kahetsema?

Pole olemas inimesi, kes ei eksi kunagi. Kuid mis iganes amet omandatakse, lisab see enesekindlust. Seega: mida rohkem ameteid, seda rohkem enesekindlust.

Üleliigseid teadmisi ei ole kunagi. Kuulake end, katsetage. Varem oli tõesti kombeks õppida selgeks üks amet ja töötada ühes kohas elu lõpuni. Praegu õpime ümber ja muudame oma teed elukaare jooksul mitu korda. Alustage siis sellest, mis teid kõige rohkem huvitab.

Olete seotud õppekavaga „Arukad süsteemid ja rakendusinfotehnoloogia”. Ega tehnoloogiad pole Teie hinnangul liiga „arukaks“ läinud? Vahel on tunne, et inimest polegi varsti vaja.

Selleni on veel pikk maa – ehkki progress on nii kiire, et tulevikku ennustada on üha raskem. Tehisintellekti programm Midjourney ei saa kunstnikku asendada, sest kunstis on peamine läbi luuletuse või pildi väljenduv autori isiksus, AI on aga isikupäratu. Tehisintellektiga vestlusrobot ChatGPT saab küll ärimudelit üles ehitada, aga tal pole ärivaistu. Seega on küll võimalik, et suurema osa koode kirjutab tulevikus AI, kuid ülesandeid püstitab siiski inimene.   

ChatGPT on tudengite seas saanud kiiresti populaarseks üle maailma. Õppejõud on sunnitud nutiseadmete kasutamist kontrolltöödel ja eksamitel piirama. Kas teil on juba olnud olukordi, kui tudengi asemel „mõtles“ keegi teine?

Võib olla hindan oma oskusi üle, aga tundub, et nö mitte iseseisvat mõtlemist on kerge ära tunda. Sel juhul palun ülesande uuesti sooritada. Üldiselt pean aga ChatGPT-iga seotut kõrgharidusele pigem kasulikuks. Tudengitele tuleb ehk nüüd meelde, mis on käsikiri, konspekt, raamat.

Rohkem paneb mind aga muretsema infovälja prügistamine. Juba praegu on olemas AI loodud IT-alased raamatud, mis sisaldavad valeinfot. Seega on meie kõigi jaoks üha olulisem oskus eristada õiget ja valeinfot. Selles vaates võib nii raamatukogu kui ka õppejõu väärtus märgatavalt kasvada.

Kui nüüd rääkida konkreetselt võrgutehnoloogiatest, mida Teie Virumaal õpetate, siis kellele see eriala sobib?

Pigem analüütilist laadi, nö inseneri ajuga inimestele, Väga oluline on, et probleemiga kokku põrgates oleks tudeng valmis otsima lahendusi, pakkuma välja edasisi samme.

Kas tehnilistel erialadel on õppijate hulgas endiselt rohkem mehi?

Nii on, ehkki mina pean seda mineviku igandiks. Loodan, et see pilt muutub, sest mingit mõtlemistüüpide vahet ju ei ole – on vaid sotsiaalsed eelarvamused.

TalTechis on ka sessioonõpe ning oodatud ka töötavad ehk nö küpsemad inimesed. Millise vanuseni ei ole liiga hilja õppima minna?

Siin ei ole mingeid piiranguid. Kui olete oma aju senigi nö sihipäraselt kasutanud, võite õppida kõrge vanaduseni. Tean üle 85-aastaseid, kes said arvutiga „sina peale“. Meil on olnud tudengeid, kel vanust üle poole sajandi ja nad olid noorematele eeskujuks selles, kuidas peab õppima. Tõsi on, et täiskasvanud inimese aju töötab teisiti, kui koolipingist tulnud noorel. Mingis mõttes teeb see asja keerulisemaks, kusagil aga ka lihtsamaks.