Teemad olid ettevõtlusvaldkonna valupunktidest – kas ettevõtlus suudab päästa meie planeedi (Steffen Farni, Aalto ja Lüneburgi Ülikool); kuidas arendada keskkonda, kus saab alguse teadusel tuginev ettevõtlus. Kas ülikooli poolt toetatav loov protsess, mille keskmes artefact (Henrik Berglund, Chalmers) või tehislikult loodud keskkonnad, mis jutlustavad jätkusuutlikkust ise seda olemata (Lars Jonsson, Uppsala). Mida tähendab ettevõtlik ülikool? Neil teemadel arutleti esimesel kahel päeval Tartus.

Kolmandal päeval toimus konverents, mille põhjal sai parima uurimistöö auhinna doktorant Robert Hoyer Leuphana ülikoolist, keda muuhulgas tunnustati uuendusliku uuringudisaini eest. Robert uurib ebaedu ettevõtluses läbi protsessi perspektiivi, kasutades  kvalitatiivset meta-analüüsi meetodit. Ootame tema töö avaldamist.

Neljas päev pühendatigi uuematele metoodikatele nagu Bayesian (Petri Nokelainen, Tampere) ja publitseerimise võimalustele ja väljakutsetele ettevõtlusvaldkonnas (Ulla Hytti, Turku).

1. september oli tervenisti pühendatud ettevõtlusõppele. Päeva juhatas sisse Thomas Lans (Holland), misjärel esitleti TalTechi ettevõtluspädevustel põhinevat õppemetoodikat, mis sai osalejatelt suure tunnustuse. Päeva võttis kokku Michela Loi (Cagliari) juhitud diskussioon ettevõtlusõppe ootustest, väljakutsetest ja tulevikuvisioonist. Diskussioonis osalesid rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud eksperdid nagu Ulla Hytti, Paula Kyrö, Alain Fayolle, Francisco Lińan jt. Ettevõtlusõppe väljakutsed algavad juba väga eristuvatest eesmärkide defineerimisest ning puuduvatest headest mõõdikutest. Siiski on ka palju häid praktikaid ja metoodikaid, mida laiemalt avaldada ei taheta. Puudu on rahvusvahelised empiirilised uuringud. Isegi parimad eksperdid ei suuda seda ühe päevaga lahendada.

Lepiti kokku rahvusvahelise ettevõtlusõppe huvigrupi loomises ja koosloomes. Lõpetuseks külastati Laulasmaad ja Arvo Pärdi keskust, mis väliskülalistele väga muljet avaldasid. Järgmisel aastal kohtutakse Linzis.