Ettevõtluskoostöö koordinaator Krister Kalda | Fotod: Anne Muldme

Ameerikasõidu idee tekkis seoses sellega, et Iseauto on valmis, juba valmib teine ning tehnoloogiaarenduse eesrindlased lisaks Eestile on ju USA ja Jaapan. Mõeldud tehtud – first we take Manhattan, then we take Tokyo. Hea küll, laulusõnades on Tokyo asemel Berlin, aga aeg on selle laulu kirjutamisest edasi liikunud ning meie veelgi enam!

Nõnda sai meie USA programmi selgrooks Future Technologies Summit (FTS) Washingtonis. Kahepäevasel konverentsil tutvustati USA tehnoloogiaarendusi ja esitluste kavas oli ka inimeste lennukostüüm – selline, mille selga tõmmates saab teha õhulende paari meetri kõrgusel maapinnast. Esialgu pidi see üritus toimuma veebruaris, ent siis oli Washingtonis valitsuse seisak ning kuna paljud eeldatavad konverentsikülalised olid just valitsuse jaoks töötavad inimesed, otsustati kogu sündmus edasi lükata. Ühtlasi tuli ära jätta lennukostüümide demo, kuna sellele firmale uued kuupäevad enam ei sobinud, meile aga küll!

Kuna TalTechi Iseauto juhtivteadlane professor Raivo Sell oli samuti USAs, panime kokku laiema programmi, sest kui juba kord üle Atlandi lennata, siis tuleb sealt ühe ületusega võimalikult palju võtta.

Tallinnast asusime teele kolmekesi: Mektory tehnosiirdest Kaja Kuivjõgi ja allakirjutanu ning tarkvarateaduste dotsent Innar Liiv, et aidata meil uuel kontinendil vana jaoks võimalusi kaardistada. Raivo Sell on koostööd tegemas Florida Poly’ga, kes on värskelt valmis saanud autonoomsete sõidukite valideerimisraja ja arenduskeskuse ning kuna neil isesõitvat autot pole, oleme teineteise jaoks kui loodud! Florida Polütehnikum on praeguseks vaid 5aastane ülikool, mis on aga kohalikus mastaabis väga oluline lisand, kuna Floridas ei ole piisavalt ülikoole.

Enne Florida Poly külastust oli Raivo meie jaoks kokku leppinud kohtumise ühe kohaliku linnavalitsusega, kes leidis end olukorrast, kus „järsku“ on tekkinud tema „tagaaeda“ ülikool. Olemata enne eriti palju ülikoolidega koostööd teinud, tundsid nad huvi, kuidas see 100aastasel TalTechil käib. Kutsusime nad Eestisse külla ning oleme valmis aitama ja õpetama, sest just seda oskame kõige paremini: õpetada! Linnapea kinkis TalTechi delegatsioonile Winter Haveni linna võtmed ning meie saime uhkustada oma targa linnaku arenduste ja projektidega. Ameeriklased olid äsja oma linnas loonud andmekeskuse ja arendavad kaablivõrgustikku; ühiseid teemasid leidsime veel mitmeid.

Tulevase partneri külastus (mõni päev hiljem oli plaanis Florida Ploy’ga USA pealinnas Eesti saatkonnas allkirjastada Koostöö MoU) kulges läbi tutvustavate ettekannete ja tuuri ülikoolilinnakus. Ülikooli ees olevas veekogus saime esimest korda elus näha vabalt liikuvat alligaatorit – need on seal maailmanurgas tavalised. Ülikool ise oli väga huvitav ja modernse arhitektuuriga, kuid eks ülikoolide puhul on ju tähtsam ikka sisu ja seda on sellel värskel ülikoolil väikese ajaga tekkinud juba päris palju, suureks abiks ülikooli eesotsas tegutsevad laialdaste ja pikaajaliste kogemustega inimesed. Meie teejuhiks oli dr Rahul Razdan, ülikooli senior director of special projects. Üks neist eriprojektidest on ka iseauto teema.

32 soojakraadiga Floridast liikusime edasi „külma“ Washington DCsse – seal oli „kõigest“ +26 kraadi. Jõudsime kohale laupäeval, mil saime nautida iga-aastast kirsiõitefestivali ning tutvuda linnaga. Pühapäeval korraldasime väljasõidu Eastonisse (läbi Virginia osariigi Marylandi), et n-ö poolel teel kohtuda Salisbury ülikooli inimestega. TalTechil on selle peaaegu meievanuse ülikooliga juba aastaid tagasi sõlmitud koostööleping, nüüd saime suhteid soojendada ja arutada, kuidas seda koostööd edasi viia. Vahetasime ka pikemaajalisi ning sisukamaid küllakutseid.

Järgmised päevad kulusid kogu reisi põhieesmärgile: osalesime Future Technologies Summit’il, kus saime välja panna meie 3D-prinditud Iseauto mudeli. Põhjalikumalt huvitus rahvas meie väljapanekust küll alles siis, kui seadsime üles ka lidari ja näitasime tehnoloogiat, kuidas Iseauto tuvastab lähedalseisvaid ja liikuvaid objekte. Konverentsi ettekanded olid väga huvitavad, kuigi väga vähe sai kuulda sellist, millest me juba ühel või teisel moel varem kuulnud poleks. Raivo Sell osales ühes paneelis ning seeläbi saime mitu huvitavat kontakti kohalike isesõidukite arendajate ning linnaplaneerijatega. Ühtlasi kutsusime kõiki kolmapäevasele „meie enda sündmusele“ Eesti saatkonnas. Ameerikalikult lubasid tulla paljud, aga juba ette võib öelda, et kohale tulid ikkagi need, kes sinna kutse saanuna ka registreerunud olid.

FTSi korraldajad seevastu tundsid meie ülikooli vastu väga suurt huvi ning soovivad meid kaasata ka tulevikus oma üle maailma korraldatavatel üritustel. Lisaks, kuna tegemist on Aasia juurtega inimestega, saime otsekontaktid huvilistelt Indiast ja Malaisiast. Nii Washingtonis kui ka mujal kogu reisi jooksul tunti väga suurt huvi meie e-teekatendi vastu. Nii suurt, et võib üsna kindlalt ennustada, et e-pavement’ist võib TalTechi jaoks saada järgmine suur asi pärast Iseautot (või Iseauto kõrval), kui me oskame selle teemaga õigesti edasi minna.

Päev pärast FTSi toimuski saatkonnas pidulik koostöölepingu allkirjastamine Florida Poly’ga. Ettekandega oli kohal ka kohalik Starship Tecnologies’i esindaja, kes, nagu selgus, jäi viimastel Washingtoni linnapea valimistel teiseks. Kuulajaskond polnud suur, ligemale paarkümmend pead, aga selle eest kvaliteetne – teiste seas esindaja Washingtoni linnaplaneerimise ja majandusarenduse eest vastutava aselinnapea kontorist, kes oli väga huvitatud Iseautode võimalustest ning teatas, et nad oleksid valmis võtma Iseautod proovimiseks ja planeerimiseks. TalTech ju pole planeerimas Iseautode tootmist, vaid tegeleme arendamisega, ning arendamist on vaja veel palju, enne kui neid saab linnaliiklusesse lasta. Seega alustame koostööd tasa ja targu ning vaatame, kuidas ja kui kaugele ning kellega ja kuhu jõuame. Iseenesest oli huvitav tähelepanek, et meie buss mahuks USAs näiteks jalgrattateedele liiklema.

Edasi viis tee Bostonisse (ühtlasi sisenesime Eestiga sarnasesse kliimasse ehk alla 10 kraadi). Seal liitus meiega ülikooli turundus- ja kommunikatsioonijuht Anne Muldme ning kvartetist sai kvintett. Juba saabumise õhtul kohtusime Prototroni fondi ühe eksperdi, endise Mektory mentori ja praeguse Bostonis resideeruva Osram Opto Semiconductors RD direktori Madis Raukasega. Saime temalt sissejuhatuse Bostonisse, ent tänu tema ukseavamisele ka kohtumise MITi (Massachusetts Institute of Technology) tehnosiirde juhtidega järgmiseks päevaks.

MITi külastus oli üks reisi tipphetki! Saada teada, kuidas täpselt MITis tehnoloogiasiiret korraldatakse ja kuidas selliste mahtude juures asjadesse suhtutakse, kuidas nad on kõike seda üles ehitanud ning kuidas oma igapäevatööd korraldavad, oli kahtlemata väga suur õppetund. Lugupeetud härrad kulutasid meile pool päeva ning jätsid uksed avali ka koostööks ja nõupidamisteks tulevikus. Näiteks on TalTechi töötajad teretulnud osalema nende korraldatavatel üritustel ilma osalustasuta jne. Muide, MITis ja TalTechis õpib täpselt sama palju üliõpilasi ja MIT on ainuke USA ülikool, kuhu ei saa sisse suure rahakotiga, teenete eest riigile või kuulsa näolapiga: MITi pääseb õppima ainult siis, kui oled piisavalt tark ja pääsed eksamitest edukalt läbi.

Pärast MITi külastasid Anne ja Kaja ka Harvardi ülikooli ning seejärel hakkasime igaüks eri suunas liikuma: Anne ja Innar jõudsid enne kojulendu Harvardi ülikooli seminarile, kus üks esinejatest oli TalTechi professor Wolfgang Drechsler; Raivo sõitis nädalavahetuseks oma USA-koju Floridas, ning Kaja ja allakirjutanu siirdusid New Yorki plaaniga näha ära ka Princetoni ülikool ja kohtuda endise talteklase Lauri Korts-Pärnaga, kes praegu elab ja töötab Suures Õunas Cyberdefense Institute-nimelises ettevõttes CTOna. Lauriga juba teeme koostööd ühes jaapanlaste projektis, aga kindlasti soovime enamat. Temaga kohtumine jäigi reisi viimaseks.

Nii see kaks nädalat läks: päevad täis kohvritega linnast linna liiklemist ning tarkuse ja kogemuste ammutamist, lepingute sõlmimist, ettekannete tegemist ja kuulamist ning eelkõige võrgustumist ja uute kontaktide sõlmimist.

Võime oma saavutuste üle olla väga uhked ja USAs on kindlasti käimas palju arendusi, mis meile huvi pakuvad. On mitmeid puutepunkte, kus Eesti ja TalTech on USA-le ning sealsetele ülikoolidele, ettevõtetele ning organisatsioonidele täiesti võrdväärne partner, ka selliseid, kus meil on ameeriklastele midagi õpetada ja anda.

Kogu ettevõtmine sai teoks tänu Euroopa Regionaalarengu Fondile (Astra 7), kes lisaks reisile toetas ka saatkonnas toimunud TalTechi üritust. Nüüd tuleb veel kõik need huvitavad kontaktid koostöödeks ja edasiarendusteks realiseerida.

• Artikkel ilmus maikuu Mente et Manus. Sirvi kogu ajakirja siin või loe artikleid ükshaaval.