Artur Lavrov  Fotod: Liisa Kõve, Meelis Kobin

TalTech Energy Conference 2022 algas vanemlektor Martin Jaanuse ettekandega „Meie hea elu ja elektroonika“. Elektroonikapüramiidis jaguneb kõik digitaal- ja analoogtehnikaks ning mida kõrgemale me püramiidis liigume, seda keerulisemaks muutuvad seadmed lahenduse poolest, kuid mugavamaks kasutaja vaatepunktist. Noored said kuulda, kuidas takisteid, dioode, kondensaatoreid, induktoreid ja transistoreid kombineerides saamegi ühe raadiosaatja. Elektroonikateadmistega on tulevasel inseneril võimalik luua päris enda Legoland, kus võimalusi on piiramatult.

Järgmisena rääkis TalTechi kosmosevaldkonna juht Rauno Gordon järgmise põlvkonna satelliitidest. Kuulajatele tutvustati CelesTrak keskkonda, kus saab satelliite jälgida. Saime teada, et satelliidid jagunevad kommunikatsiooni- ja Maa seire satelliitideks. Põhjalikult käsitleti kosmoseprügi teemat orbiidil, näiteks on ISSi aken kosmoseprügi tõttu kahjustada saanud. Esitluse lõpetuseks sai ka selgeks, kuhu tulevikus vaadatakse: stratosfääris peitub uus kosmosetehnoloogia, kuhu ettevõtted, nagu Airbus ja Thales Group, oma projekte saadavad.

Konverentsi jätkas vanemteadur Tanel Jalakas teemal „Autonoomsete robotlaevade madalpingesüsteemid“. Kuulajaskond sai teada, et kui maismaal kohtame Starshipi pakiroboteid, siis merel kohtab Nymo-nimelist robotlaeva, kes saarte vahel mugavat kullerteenust pakub. Saime Nymo hingeelust ja ehitusest rohkem teada, alates standarditest ja lõpetades energiatarbijatega. Muide, robotlaeval kasutatakse nii liitiumpolümeer-, liitiumioon-, liitium-raudfosfaat- kui ka plii(happe-)akusid. Eriti põnevaks tegi kogu esitluse teadmine, et TalTechi tudengid on ise panustanud Nymo arengusse ja huvi korral on võimalus seostada see oma lõputöö projektiga.

Konverentsipäeva lõpetas Eesti ettevõtja ja arendaja Jaan Viru ettekandega „Eesti kõrgtehnoloogia Kuul“. Saime hea ülevaate Crystalspace’i tegemistest Eestis ja panusest kosmosetehnoloogiatesse. Tutvustati lähemalt, kuidas Crystalspace võimaldab Eestis toodetud kaameraid kosmosesse saata. Publikule näidati laboris tehtud „stressitesti“, kus raskusega pihta saanud kaamera jäi terveks, kuid kaamera kõrval olnud ese purunes. Samamoodi peab tehnika vastu pidama kosmoseprügile. Veendusime, et kvaliteedikontrollil on tootearenduse juures oluline roll ja läbi pikemaajalise testimise saavutatakse parim tulemus.

Peale lõunapausi oli võimalik osaleda mitmesugustel võistlustel. Näiteks jagati välja parima jootja tiitel, ka algajatele tehti põhitõed selgeks ja parimad said auhinnaks uhked isiklikud jootejaamad. Päeva teises pooles sai ehitada oma raketi. Kompressoriga ja paberist meisterdatud rakettidega katsetati Tudengimaja piire, lennutades rakette kaugustesse ja hinnates ka nende esteetilist poolt. Kolmanda võistlusena oli võimalik osalejatel objekte otsida isetehtud teleskoobiga, millega sihiti ikka tähtede suunas ja leiti nii mõnigi uus võõrkeha.

Teist päeva alustas Roman Bogdanovitš, kes tutvustas kuulajatele maagaasi maailma, rääkides energiasüsteemide balansseerimisest ja nende tulevikust. Kuulajad said teada, et gaasivõrgul on hulk eeliseid: see on keskkonnasõbralik ja 75% odavam kui transport elektrivõrgu kaudu. Huvitav oli ajas tagasi rännata ja kuulata, kuidas gaasi transformatsioon ajas toimus. Kas teadsid, et kõik algas kivisöe tehisgaasist?

Järgmisena tuli virtuaalselt lavale Indrek Roasto ettekandega „Alalispingesüsteemide väljakutsed ja arengud lähitulevikus“. Põnevaks osutus, et emake loodus soosib alalispinget, aga kasutatakse vahelduvvoolu. Näiteks välgulöögi puhul on tegemist alalispingega, aga elektriliinidel liigub meil juba 120 aastat hoopis vahelduvvool. Ülevaade saadi vahelduvpinge võrkude ülesehitusest ja selgitati, kuidas tänu kõrgtehnoloogiale on tänapäeval leitud tagasitee alalisvooluni. Lahti sai mõtestatud, kuidas jõuelektroonika on tänapäeval elektrivõrkude lahutamatu osa, muutes võimalikuks taastuvenergiaallikate kasutuselevõtmise.

Päeva lõpetas Rasmus Armas Elektrilevist esitlusega „Jaotusvõrkude areng“. Sellega tutvustati, kuidas töötab Eesti elektrivõrk ja millised kaod selles esinevad. Tulevik näeb ette, et võrk on vähem tsentraalne, lisades kasutuses olevatele elektrijaamadele lokaalseid tootjaid. Tänu nutiarvestite arengule ennetatakse veel juhtumata rikkeid ning liigutakse automaatika ja kaugjuhitavuse suunas, et saavutada parem võrgu töökindlus. Huvitav oli teada, et hajatootmisest tulenevast potentsiaalsest 400 MW on reaalselt kättesaadav 300 MW ehk pea kogu potentsiaal leiab kasutust.

Peale lõunat sai hakata töötama omaenda generaatori kallal. Kuigi see oli küllaltki keerukas ja aeganõudev, siis paari tüki papi, vaskjuhtmete, detailide ja juhendamise abiga sai generaator tõesti valmis. Lisaks said külastajad kätt proovida tuuliku ja blimp’i ehk õhulaeva ehitamisel. Tuuliku puhul sai testida labade disaini, otsides optimaalset kuju võimalikult hea tootlikkuse eesmärgil. Õhulaeva võimeid sai aga katsetada heeliumiga täidetud õhupalliga, lisades parajalt raskust stabiilse kõrguse saamiseks ja seejärel rada läbides tutvuda, kuidas liikuvad õhuvoolud mõjutavad selle lennutrajektoori.

Kolmandat ja viimast konverentsipäeva alustas Aron Kuhi-Thalfeldt Harju Elektrist teemaga „Päikeseelektrijaamade integreerimine tööstus- ja ärihoonetel“. Saime teada, et kui päikesepaneelid panna 10–40 kraadi all lõunasuunas, saame märtsist oktoobrini parima tulemuse. Käidi üle ka paneelide paigaldamise põhireeglid ning PV-GIS keskkonnas arvutasime oma asukoha potentsiaalse päikeseenergia tootlikkuse.

Päeva jätkas Mihkel Annus ettekandega „Taastuvenergia Eestis: võimalused ja väljakutsed“. Saime ülevaate meie praegusest energiakasutusest ja mineviku probleemkohtadest ning seejärel tutvustati, kuidas tulevikus piiravad meid tehnoloogilised väljakutsed, ühiskondlik-poliitilised otsused ning individuaalsed valikud. Selgus, et erinevate süsteemide koostoimimisel saame kindlustada Eesti tuleviku. Olgu selleks vesinik-, tuule-, tuuma- või päikeseenergia – tulevik tõotab tulla keskkonnasäästlikum!

Päeva teises pooles esines Igor Krupenski Enerhackist teemal „Roheenergia aastaks 2050 uue põlvkonna abil“. Tõstatati probleem, et üleminek rohe- ja taastuvenergiale toob kaasa palju muutusi. Maa kui planeedi päästmine, rohepööre ja ringmajandus on kõige aktuaalsemad teemad, kus on vaja häid ja uudishimulikke spetsialiste. Kuidas Eesti võrgusagedust reguleerida, arvestades uute tuuleparkide rajamisega? Kuidas saab TalTechi lõpetaja panustada energeetika arengusse? Kas Eestisse tuleb järgmine tuumaelektrijaam? Energeetikuks õppides saab ise olla see, kes jätkusuutliku energeetika visiooni täide viib!

Konverentsi lõpetas Henri Ormus Fermi Energiast ettekandega „Tuul, päike ja tuum ehk erinevus rikastab“. Selgeks sai, et tuumaenergia ei kuulu roheenergia hulka, kuid 0 emissiooni saavutamiseks on tuumaenergia tuleviku energiasüsteemides vältimatu. Tuleviku energiasüsteem peab olema eelkõige puhas, kindel ja kättesaadav. Tuule-, päikese- ja tuumaenergiaga on kõik need eesmärgid teostatavad ja kümne aasta pärast on oodata Kunda kanti Eesti esimest tuumajaama. Üllatuskülalisena kohati publikus kolleegi Fermi Energiast Sandor Liivet.

Ürituse lõpetasime aga sõna otseses mõttes pauguga, katsetades omal käel, missugune võimsus on peidus veest saadavas gaasis. Samal ajal sai endale ehitada kaasaskantava päikesepaneeli, mis pilvisema ilmaga suudab toota ~3 volti. Kogu üritusele pani punkti mälumäng, kus testiti energeetikahuviliste osalejate silmaringi kõikidel teemadel, millest räägiti konverentsi kolmel päeval. Parimad said pärjatud kõige targema energeetiku tiitliga ja magusate auhindadega meie toredate toetajate poolt.

Inseneriteaduskonna Üliõpilaskogu (INSÜK) jäi üritusega rahule ning täname osalejaid, korraldustiimi ja toetajad meluka ja energiat täis kolme päeva eest. Ootame kõiki uudistajaid osalema ka järgmisel aastal!