Tarbi energiat targalt

1. Ruumist lahkudes kustutame tule ja lülitame välja kõik parajasti elektrit tarbivad seadmed. Mõned näited: tööruumis ühe ruutmeetri valgustamiseks luminofoorvalgustusega kulub keskmiselt 0,5 senti, LED-valgustitega 0,25 senti tunnis, seda hinnataseme 35 senti kWh korral. LED-lambiga laualamp tarbib 0,006 kW/h, lauaarvuti koos monitoriga 0,1 kW/h.
2. Arvutid, televisiooniseadmed, kohvimasinad ja heliseadmed on mõistlik elektrivõrgust päriselt välja lülitada ainult siis, kui neid pole plaanis kasutada pikema aja jooksul. Tänapäevaste elektroonikaseadmete tarve ooterežiimil on valdavalt üliväike, nende sisse-välja lülitamine suurendab aga seadmete toiteplokkide rikki minemise riski.
3. Nutiseadmed laevad end täis mõne tunniga, kuid kui jätta täislaetud nutiseade laadijaga ühendatuks, kulub energiat ja lüheneb ka aku eluiga (see ei kehti vaid LFP akude korral).
4. Kui ruumis töötab ventilatsiooniseade, on mõistlik uks kinni hoida. Vastasel korral läheb ventilatsioonisüsteem tasakaalust välja ning kulutab korrapärase tööga võrreldes rohkem energiat, sest õhutatakse ka koridore.
5. Akendega tuulutamise vajadusel sulgeme enne akna avamist küttekeha termostaadi ja avame seejärel aknad vastastikku asuvates ruumides või siis ühes ruumis mitu akent, et tekiks lühiajaline tuuletõmme. Kui aknad taas kinni, avame uuesti soojusregulaatorid, sättides nad asendisse, mis tagab sisetemperatuuri 19–21°C. Arvestada tuleb aga, et kõigis ruumides ei saa termostaati automaatika tõttu maha keerata.
6. Kui laseme veel kraanist minuti võrra kauem joosta, tähendab see, et kraanikaussi ja sealt kanalisatsiooni jõuab nii 3,5 liitrit vett. Lisaks peame arvestama, et m3 vee soojendamise kulu on kütteperioodil rohkem kui 5 eurot, millele lisandub omakorda vee- ja kanalisatsioonikulu.
7. Kõige suurema säästu annab temperatuuri püsiv hoidmine 19–21 kraadi vahel. Kuid kui tulemas on näiteks nädalapikkune puhkus, tarvitseb – kui see võimalus on – keerata radiaatori termostaat miinimumi peale. Tühja tuba ei ole ju mõistlik kütta.

Kui tundub liiga jahe...

1. …ära kasuta ruumi kütmiseks ja lisasooja saamiseks siiski elektriradiaatoreid või puhureid. Soojapuhuri kontorisse viimine tõstab kindlasti energiakulusid. Kui mõnes ruumis on tõesti lubatust jahedam, tasub sellest kinnisvaraosakonnale teada anda.
2. Harjumuspäraselt jahedama ruumi korral soovitavad ülikoolide töökeskkonnaspetsialistid kanda kihilist riietust, mis aitab paremini kehasooja hoida. Samuti on soovitav kanda jahedas ruumis randmetel kätiseid ning jalas sooje jalanõusid või soojendavaid sokke. Kindlasti on kontoris laua taga istudes mõistlik pista jalad soojadesse sussidesse…
3. Hea tulemuse annavad puhkepausid, et ennast liigutada, soojendada ja venitada. Kui lihased on jaheda ruumi tõttu pisut kanged, peab end kindlasti liigutama ja venitama esimesel võimalusel. Ka võiks korruste vahel liigeldes eelistada liftile treppe.
4. Väiksemaid koosolekuid (2–4 inimest) saab pidada ka linnakus jalutades – liikudes toimib vereringe paremini, ka on liikudes värskeid mõtteid ja ideid rohkem. Jutu vahele passib hästi kuum tee!
5. Olulisel kohal hea enesetunde ja tervise säilimisel on ka õige toitumine, eriti just soe lõunasöök.

Hoia tavapäraseid harjumusi

Tallinna Ülikooli isiksusepsühholoogia dotsendi Aleksander Pulveri sõnul aitab kasvanud ärevusega toime tulla harjumuspärase elustiili säilitamine. Psühholoogiliselt oma harjumuspärase elustiili säilitamine vähendab ebamäärast ohutunnet.

Kuidas keeruline aeg inimesele psühholoogiliselt mõjub?

1. Käitumises: tegevustes eksimuste arvu suurenemine, tööalase efektiivsuse vähenemine ning tahtmatus tegutseda. -Emotsioonides: kurvameelsusesse kaldumise, ärrituvus ja rahulolutunde vähenemine.
2. Suhetes: suhtlemiskontaktide vähenemine, kinnisemaks muutumine, hoolivuse vähenemine suhtlemispartnerite vastu.
3. Tunnetuses: lootusetuse ja pessimismi kasv, enesehinnangu vähenemine, tegevuse ja olemise mõttetuse tunde tekkimine.

Mida sel puhul teha?

Olulisim on hoida kolme põhimõtet, mis määravad vastupanuvõime stressile ehk säilenõtkuse.

1. Väljapääsmatuid olukordi pole olemas ning mis iganes ka ei juhtu või ei juhtuks, on võimalik leida lahendus. Raskused ja kannatused on selleks, et neid ületada ning tasub olla tänulik võimaluse eest nendest õppida.
2. Mida keerulisem on tajutav olukord, seda enam on vajalik oma probleemidest rääkida ja küsida nõu. Seda nii kolleegidelt, sõpradelt kui ka lähedastelt. Inimesed, kes on suutelised selliselt mõtlema, suudavad vastu panna pingetele ja stressile ka äärmuslikes olukordades.
3. Uus olukord nõuab kohanemist. Kohanemine tähendab alati stressi. Samas on meil juba olemas kogemus oma tegevuse kohandamiseks pandeemia tingimustes, mis tähendab, et stressi peaks olema vähem.

Lisaks – aasta viimane kuu toob positiivseid meeleolusid ja tundeid. Sellele vaatamata tasub lähtuda mõistlikkuse põhimõttest – teha seda, mis on antud oludes võimalik ning lükata tulevikku need tegevused, mis nõuavad antud oludes suurt pingutust ja ressursse. Ehk teiste sõnadega – põhiliselt on vajalik ratsionaalne tegevuste planeerimine. Psühholoogiline mõju planeerimisel seisneb selles, et nõnda vähenevad määramatus ning ärevus.