Sinimajanduse arendustegevust juhivad professor Jonne Kotta, Kuressaare kolledži direktor ja TalTechi Targa mere fookustippkeskuse tegevjuht  Merit Kindsigo ning teadmussiirde koordinaator Indrek Adler. 

Sinitehnoloogia keskus – innovatsiooni tuumik 

Sinitehnoloogia keskus keskendub mere- ja sisevete biotootmise ja väärindamise nutikale ja kestlikule arendamisele. Keskus ühendab digitaalsed lahendused ja ringmajanduse, et vähendada tootmiskadusid, koormust ökosüsteemidele ja tööjõukulu ning samal ajal tõsta sinimajanduse lisandväärtust. Projektide fookuses on neli põhisuunda: 

Kuus projekti – kestlikud lahendused ja majanduslik mõttekus 

Keskuse teadus- ja arendustegevuse aluseks on ulatuslik baasteadus keskkonnaprotsesside, vesiviljeluse ja materjaliteaduse vallas ning head teadmised ettevõtluse vajadustest. Nagu rõhutasid professor Jonne Kotta ja teadmussiirde koordinaator Indrek Adler, on Eestis olemas üsna mitmekesine teaduslik võimekus, kuid seni on puudunud piisav hulk näiteid, kuidas muuta sinimajanduse pilootlahendused praktiliselt rakendatavaks ja majanduslikult jätkusuutlikuks. 

Kuus uut PRIA poolt rahastatud projekti lähtuvad looduspõhistest lahendustest, mille ühine eesmärk on luua uusi tootmis-, väärindamis- ja logistikamudeleid, mis ühtaegu parandavad keskkonnaseisundit ning avavad uusi majanduslikult mõtestatud väärtusahelaid. 

1. Karevetika kasvatamine ja väärindamine 

Karevetikas (Cladophora glomerata) on Eesti üks väheseid kiirekasvulisi liike, mida saab kasvatada nii soolases kui ka magevees. Projekt keskendub kahele aspektile: 

2. Vesiviljeluse seire ja digilahendused 

Projekt arendab robootika- ja digitaliseerimispõhiseid lahendusi, mis võimaldavad reaalajas seirata karbi- ja kalakasvatusi ning prognoosida keskkonnamuutusi, mis võivad kaasa tuua kalade suurt suremust. 

Fookuses on kaks kriitilist riski: 

Lahendus põhineb sensorite võrgustikul, masinõppe mudelitel ja digitaalsel kaksikul, mis annavad tootjale varajase hoiatuse ebasoodsatest keskkonnatingimustest ning võimaluse optimeerida söötmist, nihutada sumpasid või kohandada tootmist muul moel vastavalt ilmastikutingimustele. 

Projekt parandab oluliselt vesiviljeluse töökindlust ja keskkonnasõbralikkust, vähendades tootmisriske ja energiakulu. 

3. Bioplastide tootmine vetikatest 

Plastitootmine on üks olulisemaid fossiilkütustest sõltuvaid tööstusharusid, mis avaldab märkimisväärset negatiivset mõju keskkonnale. Projekti eesmärk on luua alternatiivseid biopõhiseid materjale, mille tooraine pärineb kohalikest mere- ja magevee vetikatest. 

Tegemist on interdistsiplinaarse algatusega, mis ühendab materjaliteadust, biotehnoloogiat ja disainiuuringuid. Projekt testib: 

Lähtekoht on „prügist väärtus“ ehk madala väärtusega biomassi muutmine kõrgema lisandväärtusega tooteks. Projekti tulemus võib luua uue niši nii Saaremaa kui kogu Läänemere piirkonna ringmajanduse sektoris. 

4. Põhjaranniku logistika ja ümarmudila väärindamine 

Läänemeres invasiivne liik, Ümarmudil, on oluline püügikala, kuid turustatav ainult suurtes kogustes. Selliste logistikaprobleemide tõttu ei jõua suur osa ümarmudila püügist potentsiaalse tarbijani. 

Projekti eesmärk on luua: 

Lahendus loob võimaluse väärindada invasiivset liiki kui potentsiaalset toidutooret või söödamaterjali ning pakub keskkonnateenust, eemaldades liigi, mis ohustab Läänemere ökosüsteemis elavaid karbiliike. Samasugust mudelit saab laiendada ka teistele invasiivsetele liikidele. 

5. Mitmeliigilised RAS-tootmissüsteemid 

Projekti sihiks on luua kontrollitud ja suletud keskkonnas toimiv mitmeliigiline vesiviljelussüsteem, mis ühendab: 

Sellises ookeanisoolsusega süsteemis võimaldab eri liikide kooskasvatamine luua looduslähedase kasvukeskkonna, mis piirab liikide suremust (nt vetikas leevendab krevettide stressi) ning samuti vähendab energiakulu ja jäätmeteket. Lisaks on võimalik mitmekesistada liigirikkust toidutootmises ja vähendada kõrgekvaliteediliste vesiviljelussaaduste keskkonnajalajärge. Lisaks seob projekt tootmise energiasalvestamise võimalustega.  

6. Nutikas püügivahend rannakaluritele 

Projekt uurib ja katsetab nutikate püügivahendite kasutusvõimalusi rannapüügis. Eesmärk on hinnata, kas püügivahendisse paigaldatud andurid ja automaatne andmeedastus võivad anda kaluritele varasemat infot püügivahendite täituvuse kohta ja aidata vähendada tarbetuid meresõite. 

Kokkuvõtvalt keskendub projekt kahele põhilisele väljakutsele: 

Lahendus põhineb püügivahendile integreeritud sensoritel ja masinõppepõhisel andmetöötlusel, mis aitab hinnata täituvust ning toetada rannakalurite töö planeerimist. Projekt toetab rannapüügi tõhusamat korraldust, pakkudes varasemat infot püügivahendi täituvuse kohta ja aidates vähendada üleliigseid väljasõite. 

Kuus projekti näitavad, et sinimajandus ei seisne üksnes uutes tootmistehnoloogiates, vaid ka väärtusahelate loomises, mis ühendavad ökoloogilise kasu ja majandusliku potentsiaali. Sinitehnoloogia keskuse lähenemine – alates materjali ja toidu tootmisest ning materjaliteadusest kuni digitaliseerimise ja logistika lahendusteni – loob integreeritud mudeli, mis toetab nii keskkonnaseisundi parandamist kui ka regionaalset ettevõtlust. 

Hetke suurim väljakutse on teaduse ja ettevõtluse vaheline „tühi ruum“, kus rakenduslikud tehnoloogiad ja tõestatud ärimudelid alles kujunevad. Kõik viis projekti täidavad seda lünka, pakkudes prototüüpe, testplatvorme ja uusi tootmisloogikaid. 

6. Järeldused