Koostöö algas endise doktorandi initsiatiivil 

Võimalus avanes Kõrgesaare endise doktorandi, Teguh Putranto, initsiatiivil. Teguh kaitses oma doktoritöö 2023. aastal, naasis seejärel Indoneesiasse ning asus tööle oma endisesse ülikooli, kus ta on nüüdseks laevaehituse teaduskonna juhataja. Indoneesia riik panustab praegu aktiivselt ülikoolide tugevdamisse ja rahvusvahelistumisse, mille raames rahastatakse ka välisteadlaste kaasamist õppetöösse. Just selle programmi toel taotles Teguh rahastust professor Mihkli kaasamiseks nii õpetamisse kui teadustöösse.

Esimene mulje: suur campus ja soe vastuvõtt 

ITS-is õpib ligikaudu 25 000 tudengit, mis teeb sellest TalTechist suurema ülikooli. Selle võrra on ka campus kordades suurem ja erinevate õppehoonete vahel liigutakse enamasti kas rollerite või autodega. Ülikooli tasemel õpetatakse laevaehitust ja-või meretehnikat Indoneesias seitsmes erinevas ülikoolis, millest ITS kava on õpilaste arvu poolest suurim. Esmamulje põhjal tundub, et taristu poolest on Taltech kindlasti ISTst eespool. Eelkõige võrdluses klassiruumide sisustuse ja laborite põhjal, mida külastati. Näiteks nende katsebassein on ehitatud aastal 1986 ja seda ei ole vahepeal uuendatud.  Teised laborid olid samuti küllaltki aegunud tehnikaga. Kuna kliima on soe, siis koridorid on avatud, kuid klassiruumid siiski jahutatud. 

Õppekorraldus: distsipliin ja digitaalne tugi 

Õppekorraldus on üles ehitatud semestripõhiselt nagu meilgi, kuid tunde on nädalas rohkem ja õppetöö on pigem auditooriumikeskne. Loengutes käiakse väga regulaarselt ja puudumised on pigem erand. Tudengite suhtumine õppejõusse on väga austav ja hierarhiline, õppejõudu kõnetatakse alati tiitli ja perekonnanimega. Praktikat ja projektipõhist õpet on siiski vähem kui meil TalTechis. Sarnaselt meie süsteemile on neil ka lõputööd ja teadusprojektid, kuid nende juhendamine toimub mõnevõrra formaalsemalt. Enamik õppejõude on kohaliku taustaga ja lõpetanud kas IST või mõne teise Indoneesia ülikooli. Samas riik toetab välisõppejõudude kaasamist, eriti nende erialadel, kus soovitakse rahvusvahelist taset tõsta. Seetõttu kutsutakse igal aastal külalislektoreid erinevatest riikidest, peamiselt Aasiast, aga järjest enam ka Euroopast. Paljudel noorematel õppejõududel on doktorikraad välismaalt, näiteks Austraaliast, Jaapanist või Suurbritanniast.

Ülikoolielu: kogukonnakeskne ja motiveeritud 

Kuigi professor Kõrgesaarel puudus otsene kokkupuude tudengieluga, kirjeldas Teguh seda kui aktiivset ja kogukonnale suunatud. Campusel viibitakse ka õhtuti, klubitegevus on mitmekesine. Mihklile tuli üllatuseks vanemad laborid, kuid sellegipoolest kasutatakse digitaalseid vahendeid üllatavalt aktiivselt. Näiteks loengud salvestatakse sageli ja materjalid jagatakse läbi mobiilirakenduste. Samuti on neil tavaline, et tudengid suhtlevad õppejõuga WhatsAppi kaudu, see muudab suhtlemise vahetumaks. Teisalt on õppetöö struktuurilt siiski pigem traditsiooniline: palju auditoorset õpet ja vähem iseseisvat uurimistööd. Samuti oli positiivne üllatus, kuidas tudengitel oli tohutu siirus ja õppimisind. Nad tundusid väga motiveeritud. Ilmselt on see tingitud sellest, et nad näevad haridust kui võimalust oma finantsilist olukorda parandada. Samuti oli huvitav näha, kui suur roll on religioonil ka akadeemilises keskkonnas, päevakava arvestab näiteks palveaegadega, mis oli Kõrgesaare jaoks uudne kogemus.

Teadus ja ettevõtlus: arenguruum ja huvi koostöö vastu

Koostöö ettevõtetega toimub eelkõige rakenduslike uurimisprojektide kaudu. Näiteks mere- ja laevaehituse valdkonnas tehakse koostööd kohalike laevatehaste ja sadamatega. Samas tundub, et koostöö on rohkem juhuslik ja projektipõhine kui süsteemne, nagu meil TalTechis. Puudub tugev tööstuspartnerite võrgustik, kuid huvi selle arendamise vastu on suur. Riik suunab ülikoole ettevõtlusele lähemale ja toetab teaduse kommertsialiseerimist.

Mõtteid Kuressaare kolledžile 

Professor Kõrgesaare sõnul pakkus Indoneesia kogemus mitmeid ideid, mida võiks rakendada ka Kuressaares. Eriti inspireeris ülikooli roll kogukonna teenimisel. Tudengid osalevad projektides, mis lahendavad kohalikke probleeme, näiteks rannakülade infrastruktuuri või kalurite töötingimusi. Sarnane lähenemine sobiks hästi ka Saaremaa konteksti, kus mere ja ettevõtluse seos on tugev.