Aruoja sõnul ongi sTARTUp Day ülikooli jaoks hea võimalus leida koostöökohti iduettevõtluse ökosüsteemis. „Boksis käis huvilisi gümnasistidest kuni välismaa ettevõtlustoe organisatsioonide ja investoriteni. Vestlesime pikalt KTH Innovation esindajatega ning plaanime nendega peagi uuesti kohtuda, et kogemusi vahetada,“ tõi Aruoja välja.

Palju rahvast kohale meelitanud TalTechi seminaril räägiti tehisintellekti ja suurandmete kasutamisest tervishoius. TalTechi tarkvarateaduse instituudi doktorant-nooremteaduri Toomas Klementi sõnul on üks peamisi kitsaskohti, et terviseandmete ühte kohta koondamisel tõuseb järsult küberkaitse risk. Lahendus võiks olla tarkvaras loodav võti, mis tükeldatud andmed mõtestatud infoks seob.

E-meditsiini keskuse professor ja radioloog Peeter Ross tõi välja, et arste ei köidagi ennekõike tehisintellekt või erinevad IT lahendused. „Kui loome tervishoiu jaoks digitaalseid lahendusi, peame aru saama, millist probleemi me patsientide jaoks lahendame, mida tehnoloogia võimaldab nende heaks ära teha. Peame vaatama ka tehnoloogia küpsust, seda, kas loodud algoritmid töötavad õigesti ja lahendavad ikka ülesannet, mida sellelt ootame,“ sõnas Ross.

Tarkvarateaduse instituudi doktorant-nooremteadur Elli Valla leidis, et tehisintellekti kasutamine tervishoius, eriti diagnostikas, ei säästa mitte ainult aega, vaid suurendab ka tervishoiuteenuste täpsust ja juurdepääsetavust. „Hea näide on Parkinsoni tõve varajane diagnoosimine. Treenime tehisintellekti, mis võib koos nutiseadmega selle haiguse tuvastamist ja jälgimist revolutsiooniliselt muuta,“ selgitas Valla.

Tavaliselt nõuab Parkinsoni tõve diagnoosimine mitmeid kohtumisi arstiga, mis võivad olla aeganõudvad või isegi raskesti korraldatavad. Nii arendataksegi tehisintellekti lahendust, mille abil saavad patsiendid kodus nutiseadmeid kasutades teatud ülesandeid või teste teha. „Seadmed suudavad koguda andmeid peenmotoorika ja muu asjakohase kohta, mida meie tehisintellekti lahendus analüüsib, et tuvastada Parkinsoni tõve varajased nähud. See lähenemisviis mitte ainult ei muuda diagnostilisi protsesse kättesaadavamaks, vaid võimaldab ka patsientide seisundit pidevalt jälgida. See võib oluliselt lühendada diagnoosimiseni kuluvat aega, võimaldades varasemat sekkumist ja potentsiaalselt aeglustada haiguse progresseerumist,“ selgitas Valla.

Tallinna Tehnikaülikool oli ka DeepEST Foorumi kaaskorraldaja. Üritusel ettekande teinud TalTechi tehnoloogiasiirde ekspert Rainis Venta rääkis põhjalikult ja kaasahaaravalt, kuidas riiklikult rahastatavate teadusuuringute litsentseerimispoliitika peaks olema osa laiemast, vähemalt riigi tasandi teaduspõhisest majandusstrateegiast. Samuti tõi ta välja, et ülikoolid vajavad abi ja koostööd nii era- kui ka riigisektori kolleegidelt. „Peame ületama vastasseisu ülikoolide ja teiste ökosüsteemi liikmete vahel,“ sõnas Venta.

Kui DeepEST Foorum lõppes, oli teine TalTechi kaaskorraldatud üritus juba alanud – teadlaste ja ettevõtjate koostööpäev. Kohal oli üle 70 huvilise. Teadlased jagati laudkondadesse, ettevõtjad käisid lauast lauda ning vestlesid iga teadlasega viis minutit. TalTechi tervisetehnoloogiate instituudi direktor Jana Holmar märkis, et koostöötahe oli kõigil suur. „Ettevõtjad said teadlaste tegevuste kohta täpsemat infot ja ka signaali, et ülikoolid soovivad teha koostööd. Teadlased said aga aimu, millega valdkonna ettevõtted tegelevad ning milles kõige enam tuge ja koostööd ootavad,“ tõi Holmar välja. Lisaks olid kohal avaliku sektori esindajad, kes tutvustasid erinevaid ettevõtete ja ülikoolide koostöö edendamiseks loodud toetusmeetmeid.