Digitaalsel koristuspäeval on väga selge ja reaalne kasu, sest digiprügi kustutamine vabastab nutiseadmete salvestusruumi, muudab seadmed kiiremaks ning hoiab selle tulemusena kokku väärtuslikku aega. Teisalt aitab kasutuna seisva digisisu kustutamine vähendada otseselt CO2-jalajälge. Näiteks on välja arvutatud, et iga päev kulub miljardite rämpskirjade saatmisel sama suur hulk energiat, kui kahel miljonil Ameerika kodul ning see toodab sama palju kasvuhoonegaase kui 3 miljonit autot. Samuti prognoositakse, et 2025. aastal tarbivad andmehoidlad viiendiku kogu planeedi toodetud energiast ja on ühtlasi suurimaid reostajaid.

Kõik, kes soovivad digikoristuspäeva algatuses kaasa lüüa, saavad kustutatud andmemahtude suuruse teadaandmiseks täita lühikese vormi siin.

31. jaanuaril toimuvast digitaalsest koristuspäevast saab võtta osa vastavalt võimalusele – kas eraisikuna, tiimidega või terve organisatsiooniga. Samuti puuduvad piirangud ajalise mahu osas - koristamistalgutest võib osa võtta nii tunniajast panust andes kui terve päev digitaalset prügi koristades.

Esimene üle-eestiline digikoristuspäev toimus 2019. aasta jaanuaris, mil ettevõtmise käigus kustutati hinnanguliselt ühe petabaidi ehk miljon gigabaidi ulatuses digitaalset prügi. Lifewire.com artikli kohaselt on see hinnanguliselt 1,5 miljoni CD-plaadi jagu digitaalset infot. Või siis umbes sama maht, mis kuluks igapäevaselt enam kui 4000 digitaalse foto salvestamiseks terve inimese eluaja jooksul.

Soovitusi ja nippe selleks, kuidas oma seadmeid hooldada ning digiprügist vabastada, leiab Digitarga tehnoloogiablogist.

Lisainfo:

Karin Härmat

Turundus- ja kommunikatsioonispetsialist
Infotehnoloogia teaduskond
Tallinna Tehnikaülikool

tel 620 2270, 5886 7397
karin.harmat@taltech.ee