CDIO initsiatiivi eesmärk on luua õppekavade uudne raamistik, mis toetab tuleviku inseneride väljaõpet, sidudes teaduspõhise õppe eluliste probleemide lahendamisega. Inseneeria alustalad saavad selgeks läbi praktilise kogemuse, kus õppeprotsess toetub neljale sambale - kavandamine, projekteerimine, rakendamine ja kasutamine. CDIO põhimõtteid järgiv õppekava annab head teoreetilised teadmised, õpetab suhtlemisoskusi ja meeskonnatööd ning võimaldab läbi probleemi- ja projektipõhise õppe arendada tudengite erialateadmisi ja loovust.
CDIO initsiatiivi eesmärk on luua oma partnerülikoolides inseneeria valdkonna õppekavadele uudne raamistik, mis toetab tuleviku inseneride väljaõpet, sidudes teaduspõhise õppe eluliste probleemide lahendamisega. Inseneeria valdkonna alustalad saavad selgeks läbi praktilise kogemuse, kus õppeprotsess toetub neljale sambale - Conceiving, Designing, Implementing, Operating (CDIO) ehk kavandamine, projekteerimine, rakendamine ja kasutamine.
CDIO initsiatiiv annab tööriistad, loob struktuuri ja põhimõtted, mis on kohaldatavad erineva taseme inseneeriavaldkonna õppekavadele. Õppekava struktureeritakse selliselt, et see annaks alusõppes head teoreetilised teadmised, õpetaks suhtlemisoskusi ja meeskonnatööd ning võimaldaks eriõppes läbi probleemi- ja projektipõhise õppe arendada tudengite erialateadmisi ja loovust. Tudengid saavad väärtusliku hariduse, kus nad on omandanud head erialased teadmised, saanud elulised kogemused projekteerimise-prototüüpimise protsessist ning omandanud praktilise õppe käigus kogemused nii klassiruumis kui kaasaegsetes töötingimustes.
Esimesena struktureeritakse CDIO metoodikale vastavaks inseneriteaduskonna tootearenduse ja robootika bakalaureuseõppe õppekava. Koostöös Eesti inseneripedagoogika keskusega luuakse inseneriteaduskonda CDIO töörühm, kes hakkab nõustama programmijuhte CDIO standardite rakendamisel ning hindama CDIO initsiatiivi elluviimise mõju. Eesti inseneripedagoogika keskuse eestvedamisel kavandatakse juba käesoleval kevadsemestril ülikooli akadeemilisele personalile didaktika ja CDIO-alaseid koolitusi, mida viivad muuhulgas läbi eksperdid partnerülikoolist KTH Royal Institute of Technology. CDIO standarditele vastavad muudatused on pilootõppekaval plaanis rakendada järgmise õppeaasta alguseks, et 2021. aasta sügisel õpinguid alustavad tudengid saaks oma hariduse juba kiirelt areneva tööturu pidevalt uueneva tehnoloogia vajadusi veelgi paremini arvesse võttes.
Inseneriteaduskonna dekaani Fjodor Sergejevi hinnangul on CDIO initsiatiiviga liitumine suurepärane võimalus arendada õppetegevust tervikuna, aga teisalt on see ka tõsine väljakutse. Rakendatav kvaliteediraamistik on aluseks kogu õppeprotsessile ning seetõttu tuleb õppetöö korraldus üle vaadata kõikidel juhtimistasemetel nii instituudis, teaduskonnas kui ülikoolis. Pikaajalisem eesmärk on rakendada CDIO õppekvaliteedi põhimõtteid kõikides inseneriteaduskonna õppekavades. „See on võimalik CDIO raamistiku piisava paindlikkuse tõttu. Võrgustiku toega saame kohandada CDIO programmi enda spetsiifiliste vajaduste järgi, nii ehituse ja arhitektuuri kui materjalitehnoloogia ning mehaanika valdkondade jaoks,“ sõnas Sergejev.
Tootearenduse ja robootika õppekava programmijuht Raivo Sell tõdes, et õppekava arenduses on algusest peale olnud sihiks praktilise probleemõppe juurutamine ja eriõppe sidumine ettevõtete reaalsete väljakutsetega tööstuses, mida tulevased insenerid peavad lahendama hakkama. “CDIO annab hea raamistiku ja rahvusvahelise tunnustuse meie püüdlustele juurutada probleemõppe kontseptsiooni mitte ainult eriõppes vaid ka üld- ja põhiõppes, kus väljakujunenud õpetamismetoodikad vajavad ehk isegi kõige suuremat muutust. Seda muutust saab edukalt läbi viia ainult nii, kui on kaasatud kõik osapooled, sh õppejõud, tudengid, programmijuhid ja inseneripedagoogika keskus. Usun, et CDIO pilootõppekavana on selle õppekava tudengitel põnevad õpikogemused ees ootamas,” sõnas Sell.
CDIO õppekavade raamistik on loodud 2001. aastal ja esimene standardite initsiatiiv rakendati 2004. aastal. Inseneeria valdkonna õppekavade uudset raamistikku on tänaseks rakendatud rohkem kui 120 kõrgkoolis üle maailma. CDIOga liitunute pikas nimekirjas on mitmed meie võrdlusülikoolid – DTU (Taani Tehnikaülikool), Chalmers University of Technology, KTH Royal Institute of Technology, NTNU (Norwegian University of Science and Technology) jpt.
CDIO programm järgib 12 standardit. Standardid käsitlevad õppekava eesmärki/ülesehitust, õppekava arengut, projekteerimise ja rakendamise kogemust ja töökeskkonda, õpetamis- ja õppimismeetodeid, teaduskonna õppejõudude arengut ning tulemuslikkuse hindamist.
Lisainfo:
Fjodor Sergejev, inseneriteaduskonna dekaan
Ivar Annus, inseneriteaduskonna õppeprodekaan
Raivo Sell, tootearendus ja robootika programmijuht
Tiia Rüütmann, Eesti inseneripedagoogika keskuse juhataja