Tööstuse tulevik tugineb põhjalikult läbimõeldud tegevustele, kus teadmised ja nende rakendamine on viidud täielikule tipptasemele. Üheks olulisemaks märksõnaks tipptaseme saavutamisel on jätkusuutlikkus, mistõttu alustab sellest sügisest TalTech Virumaa kolledžis esmakordselt selleks loodud magistriõppekava – jätkusuutlik tööstus.
Jätkusuutliku tööstuse õppekava keskendub digitaliseerimise ja ringmajanduse teadmistele, et pakkuda inseneridele ning teistele spetsialistidele võimalust teha valdkonnas vajalik arenguhüpe. Õppe käigus omandatakse nii teoreetilised teadmised kui ka praktilised oskused, kusjuures kolledži asukoht Kohtla-Järvel annab tudengitele hea võimaluse teha tihedat koostööd lähipiirkonnas asuvate tööstusettevõtetega.
Õppekava üks idee autoritest ja arendajatest Sergei Pavlov ütleb, et õppekava pakub võimalust täiendada tudengitel just neid tööstusega seotud teadmisi, mida nad veel varasemalt pole omandanud. „Need tudengid, kel on all varasem IT-haridus, saavad hankida teadmisi konkreetsete seadmete ja reaalse tööstuse kohta. Neil, kel on teadmised seadmete ja automaatika kohta olemas, on võimalus keskenduda aga näiteks programmeerimisele,“ selgitab ta. Õppekavale oodataksegi kas tehnika- või IT-valdkonna kõrghariduskraadiga inimesi.
Programmi põhi- ja valikainete hulka kuuluvad näiteks:
- tööstusandmete analüüs ja visualiseerimine;
- tootmise digitaliseerimineinimese ja roboti koostoime alused;
- küberkaitse ja jätkusuutlikkus;
- tarkade süsteemide projekteerimine;
- tööstusrobootika ja kaasaegne tootmine;
- masinnägemine;
-
äriprotsesside juhtimine jpt ained.
Paljud ained lõppevad projektiga, kusjuures neid projekte saab siduda ka erialase tööga. „Paljud magistriõpinguid alustavad tudengid käivad samal ajal ka erialasel tööl, mistõttu oleme õppekavas loonud võimaluse, et tehtavad projektid lahendavad juba mõnda küsimust või probleemi tudengi tööandja tootmisprotsessides. Sellisel moel pakub lõpuks tudengi magistritöö märkimisväärset lisaväärtust ettevõttele, kus ta töötab,“ räägib õppekava üks loojaid.
Miks valida jätkusuutlik tööstus ja miks õppida seda just Kohtla-Järvel, Virumaa kolledžis?
- Kolledž asub tööstuspiirkonnas – tihe koostöö tööstusettevõtetega.
- Suurepärased praktikavõimalused erialaga seotud ettevõtetes.
- Kindel töökoht ja kiire erialane karjäär pärast lõpetamist.
-
Omandatud oskused on tööturul väga nõutud ja hinnatud.
Jätkusuutlikkus hõlmab endas ettevõtete ja tööstusharude tõhusat ning keskkonnasäästlikku tegutsemist. Sellised märksõnad nagu taastuvenergia, ökoloogiliselt säästlik tootmine, ringmajandus, keskkonnahoidlikud tooted ja teenused ning sotsiaalselt vastutustundlikud ärimudelid põhinevad kõik jätkusuutlikul lähenemisel ning tõusevad praeguses tööstusmaailmas üha tähtsamale kohale. Seetõttu vajatakse aina rohkem spetsialiste, kes omavad teadmisi ja oskusi selle kohta, kuidas reaalses tööstuses luua ning rakendada jätkusuutlikke praktikaid.
Õppekava loomisele oma toetuskirja andnud Eesti Masinatööstuse Liidu (EML) tegevjuht Raul Kütt usub, et jätkusuutlik tööstus muutub lähiaastatel normiks. „Rahvusvahelises konkurentsis läbi löömiseks peab meie tööstus olema keskkonnasäästlik. Uus õppekava annab loodetavasti meile juurde inseneriharidusega lõpetajaid, kes suudavad panustada tööstuse muutumisse,“ sõnab ta. Küti sõnul on vaja oskusi töötleva tööstuse digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks, et organisatsioonid suudaksid toota jätkusuutlikult kõrge lisandväärtusega tooteid.
Samuti andis õppekavale toetuskirja tootearenduse ja masinaehituslike erilahendustega tegelev ettevõte Insero, mille juhatuse esimees Oliver Mets rõhutab, et tänapäeva masinaehitusvaldkonnas otsitakse mitmekülgsete oskustega spetsialiste. „Spetsialistil peab lisaks sügavatele tehnilistele teadmistele olema ka oskus neid teadmisi loovalt rakendada innovaatiliste lahenduste loomisel,“ sõnab Mets. Ta lisab, et Inseros eeldatakse töötajalt ulatuslikke teadmisi nii masinaehituses, automaatikas kui ka IT-s. Teadmisi ja oskusi kõigis neis valdkondades omandatakse ka jätkusuutliku tööstuse õppekava raames.
Kellena saab õppekava lõpetanu tööle asuda?
Õppekava üheks eeliseks on see, et õppijal on võimalik ise kohandada oma õpiprofiil valikainete baasil. See loob võimaluse tudengil ise valida, millistele valdkondadele ja teemadele ta keskendub, mistõttu on ka potentsiaalsete ametikohtade valik tulevikus lai.
Näiteks on võimalik tööle asuda automatiseerimise inseneri, robootikaspetsialisti, digitaalse tootmise insenerina, IoT (Internet of Things) spetsialistina, tarkvaraarendajana automatiseerimise valdkonnas, andmeanalüütiku, protsessijuhina, kvaliteedijuhi või tehnilise konsultandina.
Kõige rohkem on hetkel puudus inseneridest töötlevas tööstuses, ütleb EML-i tegevjuht Kütt. „Eesti on võtnud arengusuuna allhankemaast targa tööstuse riigiks. Seda saab teha ainult tarkade inimestega – meil on vaja leiutajaid, insenere, disainereid,“ leiab ta.
Õppekava üks arendajatest Pavlov rõhutab eraldi automaatikute puudust. „Isegi suured ettevõtted, nagu Viru Keemia Grupp ja Eesti Energia, on raskustes endale automaatikute leidmisel, rääkimata väiksematest tegijatest,“ märgib ta, et valdkonnas vabadest töökohtadest puudust ei ole. Samuti rõhutab ta, et tänapäeva automaatik ei tööta nii, nagu 20 aastat tagasi. „Hea ja hinnatud automaatik peab nüüd oskama ka programmeerida ja töötada suurte andmemahtudega. Just neid oskusi tahame õppekava raames ka arendada,“ räägib Pavlov.
Jätkusuutliku tööstuse magistriõppekava pakub tema sõnul hea võimaluse tehnilise kõrghariduse omandanutele oma teadmisi täiendada ja viia oma erialane pädevus järgmisele tasemele, et olla veelgi hinnatum spetsialist tööturul.
Programmi õppetöö toimub TalTechi Virumaa kolledžis Kohtla-Järvel sessioonõppe vormis ehk kaks korda kuus nädalavahetustel. Õppekavale avalduste esitamine kestab 3. juulini veebilehel www.sais.ee.
Rohkem infot õppekava ja sisseastumistingimuste kohta
Õppekava loomise ja arendamisega seotud tegevusi toetatakse Õiglase Ülemineku Fondi meetmest „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“.